Püsimälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
PResümee puudub |
||
2. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}}
{{Mälu tüübid}}
'''Püsimälu''' ehk '''ROM''' (''read only memory'') on [[Mälu (arvuti)|arvutimälu]] liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes (näiteks [[elektrooniline mänguasi|elektroonilised mänguasjad]]).
[[Pilt:AMIBIOS ROM-Chip 1992.JPG|thumb|Näide püsimälust, millele on talletatud [[BIOS]]]]
==Püsimälutüübid==
[[Arvuti]]te arenguga käsikäes on arenenud ka püsimälu ja seetõttu on välja kujunenud mitu
'''ROM''' (''read-only memory'' ehk ainult loetav mälu) – ei ole tänapäevastes arvutites enam kasutusel.
32. rida:
[[Pilt:EPROM.png|frame|center|Info talletamine kasutades [[ujuvpaisu]] negatiivset laadimist EPROM-i näitel. Mälupesa programmeerimisel tekitatakse ujuvpaisule negatiivne laeng, mis takistab ''word''- ja bit-liini omavahelist ühendust. Kui vähem kui 50% algsest laengust juhtpaisule jõuab on mälupesa väärtus 0. ]]
Programmeeritud info kustutamiseks kasutades tööriista, mis kiirgab kindla sagedusega UV-valgust (standardiks 253,7 nm) läbi EPROM-il asuva akna, mis on tavalislt valmistatud [[kvarts]]ist ja protsess võtab tavaliselt aega umbes 10 minutit. Seega on võimalk näha EPROM-i infot talletavat [[mikrokiip]]i. UV-kiirgus [[ergastama|ergastab]] [[elektron]]e, et need saaksid läbi oksiidikihi tagasi liikuda ja ujuvpaisu negatiivne laeng kaob. Pikaajaline valgustamine võib EPROM-i nn ülekustutada, mis seisneb ujuvpaisu liigses laadimises ning ujuvpais pole võimeline enam elektrone hoidma.
===Elektrooniliselt kustutatav programmeeritav püsimälu===
47. rida:
Püsimälu olulisus info salvestina on aegade jooksul vähenenud (kui mitte arvestada välkmälu). Siiani on püsimälu kasutusel elektriliste seadmete käivitamiseks vajamineva info talletamiseks. Selleks võib olla [[BIOS]] aga ka [[püsivara]], mis sisaldab mingile riistvarale olulisi [[draiver|draivereid]]. Püsivara (inglise ''firmware'') vajavaid seadmeteks võivad olla näiteks [[DVD-ajam|DVD-ajamid]], [[kõvaketas|kõvakettad]], [[graafikakaart|graafikakaardid]], [[kuvar]]id, [[muusikakeskus]]ed, [[köögimasin]]ad jne. Siiski on ka selles rakenduses püsimälu välja vahetumas välkmäluga, seda põhjustab vajadus ka püsivara vahel uuendada. Näiteks suudavad tootjad välja töötada püsivara draiverid, mis muudavad DVD-ajami töö optimaalsemaks või võimaldab muusikakeskuse püsivara uuendamine esitada mõnda uut [[helivorming]]ut. Ka on vähendanud püsimälu salvestusvahendina kasutamist [[muutmälu]] praeguseks välja kujunenud suurem lugemiskiirus. Tihti laaditakse arvuti käivitamisel püsimälule talletatud info muutmällu, et see oleks kiiremini ligipääsetav. Sellist protsessi kutsutakse ROM ''shadowing''-iks.
Püsimälu kasutamine on olnud laialt levinud [[mängukonsool]]ides mängude talletamiks<ref name="h6hgU" />. Püsimälu kaitseks on mikrokiibid suletud plastkarpi – [[kassett|mängukassetti]]. Püsimällu salvestatud info on füüsiliste mõjutuste suhtes vastupidav ja võimaldab pidevat [[ühilduv]]ate seadmete vahelist liigutamist. Püsimälu oli põhiliseks info talletamise vahendiks vanemates [[mängukonsool]]ides, tänapäeval on enam levinud [[optiline andmekandja|optilised andmekandjad]] nagu [[CD (andmekandja)|CD]], [[DVD]] ja [[Blueray]], kuna viimased on suure mahuga ning kergelt ja odavalt paljundatavad. Püsimällu talletatud mängud on muutumatud ja et säiliks mängus saavutatud edasiminek on tarvis lisasüsteeme nagu välkmälul põhinevad kaardid. Mängukassettidelt on võimalik infot lugeda spetsiifilise tarkvara abil, mis võimaldab luua püsimälu [[
Laialdaselt on kasutusel püsimälu ka elektroonilistes [[mänguasi|mänguasjades]]. Mänguasjale, mis sooritab mingeid kindlaid liigutusi, vilgutab tulukesi või esitab helisid ning need ei pea olema muudetavad, on kõige ratsionaalsem vajalik info salvestada just püsimällu. Kuna püsimälu on mittehaihtuv, ei kao mänguasja funktsioon [[patarei]]de tühjenemisel. Samuti on suures koguses valmistatud ühesugused ''mask'' ROM elemendid kõige odavam salvesti.
54. rida:
===CBRAM===
Programmeeritav metalliseeritud aku (PMC või Conductive-Bridging RAM) on uus arvuti püsimälu, mis on väljatöötamisel Arizona State
===RRAM===
Resistive random-access memory (RRAM) on uut tüüpi püsimälu, mida arendatakse paljude ettevõtete poolt. Tehnoloogial on mõningaid sarnasusi CBRAM-iga ja [[faasimuutmälu]] tehnoloogiaga.
RRAM-mälude kohta on avaldatud erinevaid andmeid. RRAM põhineb erinevatel [[Dielektrik|dielektrilistel materjalidel]], mis tekitavad ülemineku metallihapetest „chalcogenideni“. Juba 1967. aastal pakuti ränidihapendi kasutamist<ref name="gMq6l" />.
===N-RAM===
Nano-RAM on firma Nantero patenteeritud arvutimälutehnoloogia. See on teatud tüüpi püsimälu omadustega muutmälu. Muutmälu põhineb mehaanilise positsiooni süsinikust nanotorude paigutamisel kiibi sarnasesse substraati. Teoreetiliselt on väikeste nanotorudega võimalik saavutada väga
==Vaata ka==
|