Metsis: erinevus redaktsioonide vahel

[[Eesti]] alal kattuvad metsise kahe alamliigi areaalid: kesk-euroopa alamliigi (''Tetrao urogallus major'') laul on kolmeosaline (naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudel lahtikorkimist) ja "ihumine") ning kesk-vene alamliigil (''Tetrao urogallus pleskei'') kaheosaline (naksutamine, "ihumine"). Seetõttu võib meil kuulda mõlemaidmõlemat lauluvormelauluvormi, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök jääb nõrgaks plumpsuks). MõlemaidMõlemat alamliikealamliiki võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib siiski kesk-vene alamliik.<ref name="EL 97">Ene Viht: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/metsis.html "Metsistele ei jätku vanu männikuid"] [[Eesti Loodus]], mai 1997</ref>

Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed. Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni. Hilisõhtul lendavad vanad kuked valju tiivaplagina saatel mängupaika ja jäävad sobivatele puudele ööbima. Nooremad metsisekuked võitlevad oma territooriumi mänguplatsil tavaliselt välja alles kolmandaks eluaastaks ning võivad seni õnne proovida erinevates mängukohtades. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.

Pärast kanade sisselendu laskuvad ka kuked maapinnale ning hakkavad seal kaklema. Tugevaimad isalinnud paarituvad seejärel kanadega. Mõni kukk võib mängu ajal sattuda ekstaasi ja asuda valimatult ründama keda tahes – kasvõi metsatraktoreid. Nn. hullud metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine (näiteks metsaraiete käigus).

Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala vanustenanädalavanustena lendu tõusma.

Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langustendents jätkus XX sajandil – loenduste andmetel vähenes metsise arvukus aastail 1939–1985 enam kui kaks korda. Liik hävis ka Hiiumaal. Lisaks küttimisele ja metsaraietele on metsiste arvukust mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus.