Johannes Kepler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
siin on mõeldud just natuurfilosoofi, kuigi loodusteadlaseks võib teda ka nimetada |
PResümee puudub |
||
64. rida:
===Keiserlik õuematemaatik Prahas (1601–1612)===
Kaks päeva pärast Tycho ootamatut surma [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1601]] määrati Kepler tema järglaseks keiserliku õuematemaatiku kohal. Sellele ametikohale jäi ta ka järgmiste keisrite [[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]]e ja [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] ajal. Ta päris Tycho vaatlusandmed ja kohustuse tema töö "Tabulae Rudolphinae" lõpule viia.
Kepleri põhiülesanne keiserliku matemaatikuna oli keisri astroloogiline nõustamine. Kuigi Kepler ei pidanud võimalikuks tulevikku täpselt ennustada, oli ta oma sõpradele, perekonnaliikmetele ja patroonidele üksikasjalikke [[horoskoop]]e koostanud Tübingeni õpinguaegadest saadik. Peale liitlaste
Prahas olid ametlikult lubatud ainult [[katoliiklus]] ja [[utrakvism]], kuid Kepler võis oma positsiooni tõttu õukonnas luterlaseks jääda. Keiser nägi Kepleri perekonnale nominaalselt ette suure sissetuleku, kuid riigikassa raskuste tõttu oli selle kättesaamine problemaatiline. Osalt rahaliste raskuste tõttu oli Kepleri kodune elu Barbaraga ebameeldiv: seda tumestasid nääklused ja haigused. Õukonnas puutus Kepler aga kokku teiste väljapaistvate õpetlastega, kelle seas olid [[Johannes Matthäus Wackher von Wackhenfels]], [[Jost Bürgi]], [[David Fabricius]], [[Martin Bachazek]] ja [[Johannes Brengger]]. Tema astronoomiaalane uurimistöö edenes jõudsalt.
| |||