P
Vahemeremaad > Vahemere maad
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vahemeremaad > Vahemere maad |
|||
92. rida:
Alates 9. aastast eKr kuni 4. sajandi lõpuni oli [[Pannoonia]] osa [[Rooma riik|Rooma riigist]], olles osa hilisemast Ungari alast. Rooma riigi laienemise viimasel etapil langes [[Karpaatia jõgikond]] mõneks ajaks [[Vahemeri|Vahemere]] [[kreeka-rooma tsivilisatsioon]]i mõjusfääri – linnakeskused, sillutatud teed ja kirjalikud allikad olid kõik osa edust, mille suur rahvasteränne lõpetas.
Esimeste saabujate hulgas olid [[hunnid]], kes [[Attila]] juhtimisel ehitasid üles võimsa impeeriumi. Attilat käsitleti kui [[ungarlased|ungarlaste]] esivanemate valitsejat, siiski on see väide tänapäeval enamiku uurijate poolt tagasi lükatud{{lisa viide}}. Pärast hunnide võimu kadumist tulid Pannooniasse germaanlastest [[idagoodid]] ja siis [[langobardid]], ning [[gepiidid]] asustasid Karpaatia jõgikonna idaosa ligikaudu 100 aastat. 560. aastatel asutasid [[avaarid]] [[Avaari kaganaat|Avaari kaganaadi]], riigi, mis säilitas selles piirkonnas ülemvõimu rohkem kui kaks sajandit ja omas sõjalist jõudu rünnakuteks kõigi oma naabrite vastu. Avaari kaganaati nõrgendasid pidevad sõjad ja väline surve ning lõpuks lõppes avaaride 250
===Árpádi dünastia===
[[Pilt:Istvan-ChroniconPictum.jpg|thumb|[[Ungari kuningas|Kuningas]] (1000–1038) [[István Püha]]]]
[[File:Shepherd-c-066-067.jpg|pisi|right|Euroopa ja
{{Vaata|Ungari vürstiriik}}, ''895–1000''
Kuningriigi esimesed kuningad olid [[Árpádi dünastia]]st ja esimene kristlik [[Ungari kuningas|kuningas]] (1001–1038) oli [[István Püha]], kes kanoniseeriti [[Katoliku kirik|katoliku]] [[pühak]]uks. Ta võitles [[Koppany]] vastu ja aastal 998, [[Baieri hertsogkond|Baieri]] abiga, võitis teda [[Veszprém]]i lähedal.
167. rida:
Kuid András III kindlustas võimu endale ja valitses (1290–1301) pärast titulaarkuninga Charles Marteli surma aastal 1295 ilma ebamugavusteta. András III oli [[Árpádi dünastia]]st Ungari kuninga [[András II]] poja, [[István Postuumne|István Postuumse]] järglane. András III oli [[Árpádi dünastia]] viimane kuningas. Kui András III aastal 1301 suri, nõudis kuninganna Maria, kes kasvatas Charles Marteli lapsi, Ungari trooni oma pojapojale [[Károly I|Carlo Roberto]]le, kes oli 13 aastat vana.
Pärast segaduste aega, mil Ungarit valitses (1301–1305) [[Böömi kuningas]] [[Wenzel (Saksa kuningas)|Václav IV]] ja (1305–1308) [[Béla IV]] tütre Elizabethi ja [[Baieri valitsejate loend#Esimene jagunemine, 1253–1340|Baieri hertsogi]] [[Heinrich XIII (Baieri)|Heinrich XIII]]
[[Károly I]] rakendas märkimisväärseid majanduslikke reforme ja võitis [[Maté Csak]]i juhitud kuningavõimule [[opositsioon]]ilist aadlit. Ungari kuningriik jõudis heaolu ja stabiilsuse ajastusse kuninga valitsemise all, kes teadis ka itaalia, ladina ja prantsuse keelt. Kuningriigi [[kullakaevandus]]ed olid ulatuslikult töötanud ja varsti jõudis Ungari tähtsale kohale Euroopa kullatootmises. [[Teenar]]ite asemel kehtestati valuutaks [[forint]] ja varsti pärast kuninga kehtestatud reforme läks kuningriigi majandus pärast selle katastroofilist olukorda 13. sajandil jälle õigele teele.
179. rida:
===Lajos I valitsusaeg===
[[File:Louis's kingdoms and his vassal territories.png|thumb|Lajose valitsetud alad: [[Poola kuningriik|Poola]] ja Ungari kuningriik (punasega) ja vasallriigid ja ajutiselt Lajose kontrolli all olnud alad (roosaga)]]
Kui Károly I aastal 1342 suri, asus troonile tema ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] (1320–1333) [[Władysław I]]
[[File:Shepherd-c-077.jpg|thumb|Euroopa alad, 1360. aastal]]
Enne, kui Károly I suri, korraldas [[Elisabeth Poolast]] ka oma teise poja [[Andras (Napoli kuningas)|Andrase]] abielu [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuninganna [[Giovanna I (Napoli)|Giovanna I-ga]]. Kuid kuninganna Giovanna I, kartes, et võõras võib võtta kontrolli tema troEoni üle (tegelikult kuulusid mõlemad samale [[Anjou dünastia|Anjou]] kuninglikule perekonnale), algatas vandenõu Andrase mõrvamiseks. Prints tapeti aastal 1345 ja peaaegu kohe kuulutas kuningas Lajos [[Napoli kuningriik|Napoli]]le sõja ja edendas esimest kampaaniat aastatel 1347–1348. Kuid sõja katkestas väga nakkava [[must surm|musta surma]] äge puhang ja Ungari väed läksid koju tagasi. Üllatuslikult kannatasid itaallased paljude surmade tõttu ja ungarlased olid vaevu mõjutatud (Lajos I naine suri sellesse). Rahulolematu Ungari kuningas jätkas sõda aastatel 1349–1350, vallutades [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]]. Nähes, et võimu hoidmine kahes riigis pole võimalik, sõlmis ta kuninganna Giovanna I-ga lepingu ja jättis talle sõltumatuse. Aastakümneid hiljem saatis Lajos I edu lahinguväljal, kui ta kaitses Ungari kuningriiki väheste mongoli vägede uute rünnakute eest 14. sajandi teisel poolel.
232. rida:
===Osmanite okupatsioon===
[[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|Ungari alad Osmanite impeeriumis]]
Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis [[Janos I Zapolya|Janos Zapolya]] (10. novembril 1526). Riigisiseselt väike aristokraatide vähemus pooldas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], kes oli [[Austria ertshertsog]] ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. Seoses
29. veebruaril 1528 saavutas kuningas [[Janos I Zapolya]] [[Türgi sultan]]ilt toetuse. Tekkis kolmepoolne konflikt, kui [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] liikus kinnistama oma võimu üle nii suure osa Ungari kuningriigi kui võimalik. Aastal 1529 jagati kuningriik kaheks osaks: Habsburgide Ungari ja 1529–1570 "[[Ida-Ungari kuningriik]]". Sel ajal ei olnud Osmaneid Ungari territooriumil, väljaarvatud tähtsas kindluses [[Srem]]is. Aastal 1532 kaitses [[Nikola Jurišić]] [[Köszeg]]i ja peatas võimsa Osmanite armee.
253. rida:
17. sajandi lõpuks õnnestus neil vabastada ülejäänud ajaloolise Ungari kuningriigi ja Transilvaania vürstiriigi osad. Aastaks 1686, pärast [[Buda lahing (1686)|Buda lahingut]] oli pealinn [[Buda]] Euroopa abiga jälle vaba.
[[Karlowitzi rahu]]ga (1699) sai [[Habsburgide monarhia]] [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] territooriumid, millest moodustati [[Slavoonia kuningriik]]. Esialgu oli see eraldi Habsburgide maa ühises tsiviil-sõjaväelises halduses, mis kestis
===Rakoczi iseseisvussõda===
273. rida:
===1848. aasta Ungari revolutsioon===
[[1848]]. aasta Euroopa [[1848. aasta revolutsioonid|revolutsioon]] puhkes ka Ungaris
Kirjanduses väljendas
Kui sõjategevus Austriaga algas, sundis Ungari sõjaline edu, mis sisaldas suure Ungari kindrali [[Artur Görgey]] geniaalseid kampaaniaid, austerlased kaitsele. Kartuses kaotada palusid austerlased [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigilt]] abi, mis koos Austria vägedega surus revolutsiooni maha ja Ungari muudeti taas Austria provintsiks, sellega kaasnesid ulatuslikud poliitilised repressioonid. 1848. aastal soovitud poliitilised muudatused suruti jälle alla kuni [[Austria-Ungari kompromiss]]ini.
282. rida:
[[Austria-Ungari kompromiss]]i järgselt sai Habsburgide keisririigist [[Austria-Ungari]] "kaksikmonarhia". Kompromissi järgi oli Austrial ja Ungaril kumalgi eraldi parlamendid, mis kogunesid vastavalt [[Viin]]is ja Budas (hiljem [[Budapest]]), ja võtsid vastu eraldi seadusi. Kummalgi poolel oli oma valitsus, mida juhtis oma peaminister. "Ühismonarhia" koosnes keiser-kuningast ning välisasjade, kaitse ja rahanduse ühisministritest Viinis. Kompromissi tingimused arutati iga kümne aasta tagant üle.
Austria-Ungari majandus muutus kaksikmonarhia eksisteerimise ajal dramaatiliselt. Tehnoloogilised muutused kiirendasid industrialiseerimist ja linnastumist. Kapitalistlik tootmisviis levis kogu keisririigis tema viiekümneaastase eksisteerimise kestel ning iganenud keskaegsed institutsioonid jätkasid kadumist. 20. sajandi alguses koges enamus keisririigist kiiret majanduslikku kasvu. RKT inimese kohta kasvas aastatel 1870–1913 jämedalt 1
Ungari kuningriigile (millega Transilvaania oli täielikult ühendatud, samas Horvaatia-Slavoonia säilitas eristuva identiteedi ja teatud sisemise autonoomia Ungari kuningriigis) oli antud võrdne staatus ülejäänud Habsburgide monarhiaga. Kumbki kahest riigist, mis moodustasid Austria-Ungari, tegutsesid väga iseseisvalt, kuid teatud institutsioonid, eriti valitsev dünastia, kaitse, välisasjad ja rahandus ühiskulutustele, jäid ühisvalitsemise alla. See kokkulepe kehtis kuni aastani 1918, kui [[Keskriigid]] kaotasid [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]].
|