Redaktsioon: 2. juuni 2017, kell 13:41 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2017, kell 04:00 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
37. rida: Kasvatatakse [[talirukis]]t, mis talvitub [[oras]]ena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase rukist koristada kuivalt ja idanemata.<ref name="leibur" /> Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud. 2005/2006 ~~kasvatatati~~kasvatati meil 20 385 tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3 kg.<ref name="SA" /> Eesti tuntuim rukkiaretaja oli [[Sangaste mõis]]a omanik krahv [[Friedrich Georg Magnus von Berg]]. [[1939]] ostis [[Eesti Sordiparanduse Selts]] krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut\|Jõgeva Sordiaretuse Instituudi]] Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist [[Kanada]]s, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.<ref name="loss" /> Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. 51. rida: [[Rukkijahus]] leidub kuni 11% [[valk]]u, 75–77% [[süsivesik]]uid ja 1–2% [[rasv]]a. Samuti sisaldab see mineraalaineid ([[kaalium]]i, [[magneesium]]i, [[fosfor]]it, [[raud]]a) ja [[B-vitamiin\|B-grupi vitamiine]]. [[Nisujahu]] ja rukkijahu keemiline koostis on lähedane, kuid leivaküpsetusomadused on erinevad.<ref name="hagar" /> Rukkijahus on rohkem looduslikke [[Suhkrud\|suhkruid]] kui nisujahus, selles sisalduv [[tärklis]] [[kliisterdumine\|kliisterdub]] madalamal temperatuuril. Jahus olevaist [[pentosaan]]idest 40% lahustub vees, moodustades limaaineid. Kuigi osa tärklisega seotud veest vabaneb küpsetamisel, jääb sellest omakorda osa rukkileiva sisusse, muutes selle kleepuvaks ja raskeks.<ref name="hagar" /> Kuna rukkijahus on vähem [[gluteen]]i kui nisujahus, saavad rukkitooteid tarvitada paljud inimesed, kes on nisu suhtes [[Allergia\|allergilised]].

Rukis: erinevus redaktsioonide vahel