Gregoriuse kalender: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P eesti keelne > eestikeelne
62. rida:
| align="center"|+14
|}
Ettepaneku võtta kasutusele Gregoriuse kalender, mis kujutab endast väikest parandust [[Juliuse kalender|Juliuse kalendris]], tegi esimesena [[Napoli]] arst [[Aloysius Lilius]] ning paavst Gregorius XIII võttis selle kasutusele alates [[24. veebruar]]ist [[1582]] (dokument on dateeritud [[1581]]. aastaga, sest paavsti jaoks algas aasta [[märts]]ikuuga). Juliuse kalendri järgi oli [[aasta]] keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 [[ööpäev]]a, kuid keskmise [[troopiline aasta|troopilise aasta]] kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et [[kalender|kalendri]][[aasta]] jääb [[päikeseaasta]]st maha.
 
Gregoriuse kalender parandab lähendust, jättes iga 400 aasta kohta 3 Juliuse kalendri [[liigpäev]]a ära, nii et aasta keskmiseks [[kestus]]eks tuleb 365,2425 [[keskmine päikesepäev|keskmist päikesepäeva]], mis teeb keskmise astronoomilise aastaga võrreldes veaks ligikaudu 1 ööpäev 3000 aasta kohta (3 ööpäeva 10 000 aasta kohta), võrreldes [[kevadine pööripäev|kevadise pööripäeva]] troopilise aastaga (365,2424 ööpäeva) aga umbes poole sellest veast. Selle vea saaks kõrvaldada, kui kehtestada, et 3600-ga jaguvad aastad ei ole liigaastad. Ent ajamastaabis, mis ületab 3000 aastat, on muutuste tõttu [[Maa (planeet)|Maa]] [[orbiit|orbiidis]] ja ennustamatu [[pöörlemine|pöörlemise]] tõttu eeldatavasti ebatõenäoline, et täiendavad muutused Juliuse kalendri [[liigaasta]]te süsteemis võimaldaksid pikas perspektiivis saavutada suuremat täpsust aasta keskmises kestuses.
120. rida:
|align=left| [[Bulgaaria]] || [[31. märts]] [[1916]] || [[14. aprill]] 1916
|-
|align=left| [[Türgi]] || [[15. veebruar]] [[1917]] || [[1. märts]] [[1917]]
|-
|align=left| [[Nõukogude Venemaa]] || [[31. jaanuar]] [[1918]] || [[14. veebruar]] 1918
159. rida:
Uuesti võeti Gregoriuse kalender Eesti aladel kasutusele [[20. sajand]]il.
 
Eraomanduses eesti keelsedeestikeelsed ajalehed hakkasid esitama ilmumise kuupäeva rööpselt Juliuse ja Gregoriuse (sulgudes) kalendri järgi: "Päewaleht" esimesest numbrist 16.12.1905 (29.12.1905); "Sakala" 30.04.1909 (13.05.1909); "Postimees" 20.01.1910 (2.02.1910).
 
Lääne-Eesti saartel mindi uuele kalendrile üle [[1917]]. aasta sügisel seoses [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]iga ([[Ruhnu]]l juba [[1915]]). Ülejäänud Eestis oli Juliuse kalendri järgi viimaseks kuupäevaks 31. jaanuar 1918, mille järel võeti Gregoriuse kalender kasutusele 14. veebruarist 1918. Vahele jäetud 13 päeva kustutati kalendrist ja 1918. aasta kujunes seega 352 päeva pikkuseks. Kalendrireformi aluseks oli Lenini allkirjaga Vene Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu (Nõukogude Vene Valitsus) dekreet 26. jaanuarist 1918: "Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kasutuselevõtuks Vene Vabariigis". Dekreedi 10 punkti annavad üksikasjalikud ning näitlikud juhendid kalendrivahetusega kaasnevate segaduste ärahoidmiseks, alates kuupäevade märkimisest kuni finantsarvestusteni (intresside, palkade ja pensionite arvestamine) seoses 1918. aastast eemaldatud 13 päevaga.
173. rida:
|-
! Number
! NimiNimetus
! Pikkus (ööpäevades)
|-
235. rida:
===Teised kalendrid===
 
Gregoriuse kalendrit kasutatakse tänapäeval praktilistel kaalutlustel maailmas laialdaselt. Samal ajal kasutatakse paljudes riikides ka mitmeid teisimuid kalendrisüsteeme, mis võivad olla viidud vastavusse Gregoriuse kalendriga. Erinevused võib olla näiteks ainult aasta-arvusaastaarvus, kuude nimetustes vms.
 
== Vaata ka ==