L'Aquila: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P fransiskaani > frantsiskaani |
||
33. rida:
1311. aastal andis Anjou kuningas Robert linnale õigused, mis kaitsesid lambakasvatamisega seotud tegevusi ja vabastasid need tollimaksudest. Nimetatud õigused avaldasid kaubanduse arengule suurt mõju – just sel perioodil ostsid linna maju [[Toscana]] kaupmehed. See omakorda lõi eeldused uuendusteks linna poliitilises elus: [[1355]]. aastal kutsuti linna valitsemises osalema [[parkal]]ite, seppade ja kaupmeeste [[gild]]ide liikmeid ja õpetatud mehi. Alates 1344. aastast alates oli linnal kuninga loal avatud oma mündikoda.
[[14. sajand]]i keskpaik oli linna jaoks raske aeg. Sarnaselt kogu [[Euroopa]]ga
Linna olulisust sajandivahetuse perioodil tõestab nii see, et selleks ajaks oli linna kolinud palju [[Juudid|juudi]] perekondi, kui ka see, et linn oli [[Frantsiskaanid|Frantsiskaani]]
[[Pilt:L'Aquila, Basilica di San Bernardino 2007 by-RaBoe-1.jpg|pisi|San Bernardino kiriku fassaad.]]
[[15. sajand]]i teine pool oli linna ajaloos majanduslikult kõige edukam periood. Napoli kuningas Ferdinand I andis nõusoleku loomaks L'Aquilasse haridusasutus, mis oleks tasemelt võrdne [[Bologna]]s, [[Siena]]s ja [[Perugia]]s olevate haridusasutustega haridusasutuse loomiseks. Samas meelitas linna geopoliitiline asukoht paljusid võõramaa kaupmehi. Tulijaid oli muuhulgas näiteks [[Saksamaa]]lt, [[Savoia]]st ja [[Kataloonia]]st. Samuti tuli L'Aquilasse [[Firenze]] [[Medici]]te, [[Veneetsia]] Pianellide, [[Pisa]] Paponede, [[Napoli]] Spannocchi ja paljude teiste esindajaid.
55. rida:
[[1657]]. aastal tabas linna järjekordne katkuepideemia, mille tagajärjel suri linna 6000 elanikust 2294. [[1703]]. aasta [[maavärin]]a tagajärjel hävines või sai kannatada suurem osa linna hoonetest ja kirikutest. Veel üheksa aastat hiljem oli linnas vaid 2468 elanikku. [[1707]]. aastal, mil Napoli kuningriik läks Hispaania käest [[Austria keisririik|Austria]] võimu alla, seati linna jaluleaitamiseks sisse maksuvabastus. [[1734]]. aastal läks linn Hispaania [[Carlos III]] valitsuse alla.
Linn toibus aeglaselt maavärinast põhjustatud kahjustustest, kuid linna arhitektuuriline olemus oli taas märkimisväärselt muutunud. Linna edasist elu iseloomustas vaimulike ja aadlike omavaheline konkurents ja vastasseis, mis muuhulgas väljendus ka selles, et vaimulikud taastasid kahjustunud keskaegseid hooneid, samal ajal
===18. sajandist tänaseni===
| |||