Redaktsioon: 28. jaanuar 2016, kell 20:31 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. juuni 2017, kell 21:13 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P näpukaparandus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Paljude autoimmuunhaiguste puhul on tegemist autoimmuunse põletikuga. Autoimmuunhaiguste põhjused on seni teadmata. Tõenäoliselt mängib olulist rolli ka geneetika ~~ja autoiimmuunseid~~– ~~haigusi~~autoimmuunhaigusi peetakse geneetilise eelsoodumusega haigusteks. On leitud üle 20 [[geen]]i-kodeerivaid [[tsütokiin]]e, [[valk]]e, kostimukatoorseid molekule ja [[koretseptor]]eid, mille [[deletsioon]] või ~~üle-ekspressioon~~üleekspressioon soodustab autoimmuunhaiguste teket. ==Imetajatel== 12. rida: Arvatakse, et autoantikehade ja autoreaktiivsete [[lümfotsüüt]]idega on võimalik teatud haiguste ülekanne [[rasedus]]e ajal tulevaselt emalt lootele. Mõnesid autoimmuunhaigusi liigitatakse ka [[T-helperrakud\|T-helperrakkude]] alampopulatsioonide Th1/Th2 rakkude suhte disbalansi järgi tinglikult T-helper 1 ehk Th1-haigusteks (näiteks reumotoidartriit, ''sclerosis multiplex'') või Th2- haigusteks (süsteemse erütematoosluupuse korral ~~prevaleerub~~prevaleerib Th2 Th1 üle). Eristatakse monogeenseid autoimmuunhaigusi, näiteks põhjustab [[autoimmuunne polüendokrinopaatia-kandidiaas-ektodermaalne düstroofia\|autoimmuunset polüendokrinopaatia-kandidiaas-ektodermaalset düstroofiat]] (APEDECit) ''AIRE'' geeni [[geenidefekt\|defekt]].<ref>T. Petteri Arstila ja Hanna Jarva, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3791424/ Human APECED; a Sick Thymus Syndrome?], Front Immunol. 2013; 4: 313., 7. oktoober 2013. doi: 10.3389/fimmu.2013.00313, PMCID: PMC3791424, veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> 20. rida: Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks liigeseid kahjustav [[reumatoidartriit]], kesknärvisüsteemi ründav [[hulgikoldeline skleroos]] (''[[sclerosis multiplex]]''), [[glomerulonefriit]], [[Süsteemne erütematoosne luupus\|luupus]] ning tõenäoliselt ka [[kõhunääre\|kõhunäärme]] [[insuliin]]i tootvaid rakke (Langerhansi saarte β-rakke) hävitav lapseea [[suhkurtõbi]] (''diabetes juvenilis'') ja [[psoriaas]]. '''~~Autoimmunhaiguste~~Autoimmuunhaiguste näiteid<ref name="[[Reumatoloogia (raamat)\|Reumatoloogia]]">, Reinhold Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Mart Kull, Reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm ja Mare Tender, toimetanud Reinhold Birkenfeldt, [[2012]], AS [[Medicina]], lk 28 - 48, ISBN 9789949919413</ref>''' {\| class="wikitable" ! Eriarstiabi valdkond (Eestis) 27. rida: \| Dermatoloogia\|\| alopeetsia, bulloosne pemfigoid, ''pemphigus vulgaris'', [[vitiliigo]] \|- \| Endokrinoloogia\|\| ~~autoiimuunsed~~autoimmuunsed polüglandulaarsed sündroomid, [[I tüüpi diabeet]], Graves’i tõbi, Hashimoto türeoidiit, Addisoni tõbi, autoimmuunne adrenaliit \|- \| Gastroenteroloogia\|\| [[Crohni tõbi]], krooniline aktiivne hepatiit, [[haavandiline koliit]], primaarne biliaarne tsirroos 42. rida: \|} Ka [[endometrioos]]i nimetatakse ~~autoimuunseks~~autoimmuunseks sündroomiks. Autoimmuunhaiguste ravi ~~käesoleval ajal~~seni ei tunta, sümptomaatikat püütakse maha suruda tavaliselt [[immunosupressant\|immuunsüsteemi mahasuruvate ravimitega]], et vähendada ebaadekvaatset [[immuunvastus]]t ([[immuunreaktsioon]]e). [[Eesti]]s määrab patsientidele [[ravim]]eid vastav eriarst (vastavalt elundi(te) haaratusele) – kas [[dermatoloog]], [[neuroloog]], [[endokrinoloog]], [[reumatoloog]], [[allergoloog]] jne, või [[perearst]].

Autoimmuunhaigus: erinevus redaktsioonide vahel