GLONASS: erinevus redaktsioonide vahel

Süsteemis on 24 [[satelliit]]i, mis asetsevadasuvad orbiidil 19 100 km kõrgusel, tiirlemisperioodiga 11 tundi ja 15 minutit. Mõõtmiste põhimõte on sarnane USA navigatsioonisüsteemi NAVSTAR GPS-igai omaga.

==HetkeseisHiljutine seis<ref>http://www.glonass-ianc.rsa.ru/pls/htmldb/f?p=202:20:3922109954979353::NO:::</ref>==

Seisuga 4. juuli 2014 onoli GLONASSi satelliit-positsioneerimissüsteemis kokku 30 satelliiti:

* kasutusel 24 kasutusel satelliiti,

* hoolduses 2 hoolduses satelliiti,

* reservis 2 reservis satelliiti,

* 2 kontrollis või muudelmuul põhjustelpõhjusel mitteaktiivsed 2mitteaktiivset satelliiti.

GLONASS-i arendamist alustati 1976. aastal eesmärgiga saavutada globaalne katvus 1991. aastaks. Satelliitide ülessaatmist alustati 12. oktoobril 1982. 24. septembril 1993 võeti süsteem ametlikult kasutusele (süsteemis oli 12 satelliiti). 1995. aasta detsembriks oli satelliitide arv kasvanud 24ni. Pärast valmimist hakkas süsteem lagunema, sest Venemaa majanduse kokkukukkumise tõttu võeti Föderaalselt Kosmoseagentuurilt süsteemi hooldamiseks vajalikud ressursid. Ebapiisav rahastamine ja satelliitide lühike eluiga viisviisid selleni, et 2001. aastal vähenes satelliitide arv kuueni.

2001. aasta algul võttis valitsus vastu otsuse süsteem taastada ning viimastel aastatel töö selles suunas käib. 2001. aastal vastuvõetudvastu võetud föderaalprogrammi "Globaalne positsioonisüsteem» kohaselt pidi GLONASS töötama Venemaa territooriumil alates 2008. aasta algusest ning kogu maailmas 2010. aasta alguseks. Selle jaoks oli vaja lähetada orbiidile aastail 2007–2009 kokku 18 satelliiti.

| [[25. detsember]] [[2005]] || [[Bajkongõri kosmodroom]], [[kanderakett]] [[Proton-K]], pardal 1 satelliit " GLONASS" ja kaks " GLONASS-M" .

| [[26. detsember]] [[2006]] || kanderakett Proton-K, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

| [[26. oktoober]] [[2007]] || Bajkongõri kosmodroom, kanderakett Proton-K, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

| 25. detsember 2007 || Bajkongõri kosmodroom, kanderakett Proton-M, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" . Töötatavate satellitide arv 18.

| [[25. september]] [[2008]] || kanderakett Proton-M, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

| 25. detsember 2008 || kanderakett Proton-M, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

| [[14. detsember]] [[2009]] || kanderakett Proton-M, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

| [[2. märts]] [[2010]] || kanderakett Proton-M, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

| [[2. september]] 2010 || kanderakett Proton-M, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

| [[5. detsember]] 2010 || kanderakett Proton-M, pardal 3 satelliiti " GLONASS-M" .

GLONASS-i signaalide dekodeerimiseks on toodetud spetsialiseeritud [[integraallülitus]], mis toetab GLONASS-i, GPS-i, Galileo ja COMPASS-i (seeria NV08C) signaale.

Seisuga 29. märts 2010 olid erinevused järgnevadjärgmised:{{lisa viide}}

*GLONASS – 4,46–8,38 m, kasutades 7–8 satelliiti,

*GPS – 2,00–8,76 m, kasutades 6–11 satelliiti.

Kui kasutada kaht navigatsioonisüsteemi koos, on viga 2,37–4,65 m, kasutades 14–19 satelliiti. Euroopa Liidu projekt ENOS kasutab mõlemaidmõlema süsteemi signaale ning tagab sellega asukoha täpsuse 1–3-meetrise meetrigatäpsuse.

Kasutusele võetakse uusi meetmeid täpsuse parandamiseks.<ref name="pr_rianscience">[http://www.rian.ru/science/20090512/170848130.html Роскосмос обещает повысить точность работы ГЛОНАСС с 10 до 5,5 метров] [[РИА «Новости»]]</ref> 2010. aasta lõpuks peab GLONASS -süsteemi täpsus paranema 5,5 meetrini, 2011. aasta lõpuks 2,8 meetrini. Täpsus saavutatakse satelliitide arvu suurendamisega, kasutajaliideste tarkvaralise ja riistvaralise täiustamisega ning satelliitide asendamisega modernsemate GLONASS-M ja GLONASS-K tüüpi satelliitidega.

29. märtsil 2010 oli üle Venemaa horisondi nähtavate GLONASS satellitide arv 7–8. 30. märtsil 2010 oli vastavalt integreeritud juurdepääsu kaardi,kaardile positsioneerimistäpsus "hea" ja parem (PDOP ≤ 6) Venemaal terve päeva jooksul.<ref>{{cite web|url=http://www.interfax.ru/society/news.asp?id=62659 |title=В российской навигационной системе ГЛОНАСС заработал еще... – Новости – Общество – Интерфакс |publisher=Interfax.ru |date= |accessdate=2010-08-12}}</ref> Mujal maailmas oli "hea" ja parem positsioneerimistäpsus (PDOP ≤ 6) 92% ajast päeva jooksul ning mõnes piirkonnas oli see 80%.

Kui kasutada GPS- ja GLONASS-signaali koos (praktiliselt kõik GLONASS-i vastuvõtjad võtavad vastu GPS-signaali), on positsioneerimistäpsus peaaegu alati "väga hea" tänu suurele hulgale nähtaval olevatele satelliitidele ja nende heale asetusele.

Esimesed GLONASS-i masinad (Blokkplokk I), mis kosmosesse saadeti, olid prototüübid ja mannekeene (inglise keeles: ''size weight dummy'') kandvad masinad. 3 mannekeeni ja 18 prototüüpi saadeti kosmosesse 1982. ja 1985. aastal. Nad olid mõeldud vastu pidama kuni ühe aasta, kuid nende keskmiseks elueaks olisai 14 kuud.

Tõeline esimene generatsioon (Blokkplokk II) GLANOSS-i satelliite oli kolmeteljelised stabiliseeritud sõidukid, mis kaalusid keskmiselt 1250 kg ja olid varustatud algelise tõukejõusüsteemiga, et vajadusel asukohta muuta. Aja möödudes uuendati neid Blockplokkide IIa, IIb ja IIv sõidukiteks, kus iga blokkplokk sisaldas tähtsaid muutusi.

KuusKuuel Blokkploki IIa satelliitesatelliidil, mis saadeti kosmosesse 1985–1986, neil olid tunduvalt paremad aja ja sageduse standardid,näitajad kui prototüüpidel. Nende kosmoseaparaatide eluiga oli samuti pikem, keskmiselt 16 kuud. BlokkPloki IIb kosmoseaparaatkosmoseaparaadid, ettenähtud 2-aastase elueaga, ilmusidvalmistati 1987. aastal,. millestNeist 12 saadeti kosmosesse, kuid pooledsinna jõudsid neist ainult jõudsid kosmosessepooled, ülejäänud kukkusid rikete tõttu alla. Need kuus, mis üles jõudsid, töötasid orbiidil hästi, töötades keskmiselt 22 kuud.

BlokkPlokk IIv oli esimesest generatsioonist kõige arenenumtäiuslikum. KasutatiSelle neidploki satelliite kasutati aastatel 1988–2000 ja lisati kosmosesse saatmistele kuni 2005. aastani, kokku 25 satelliiti. Lubatud eluiga oli 3 aastat, samas paljud kosmoseaparaadid ületasid selle, kõige kauem -– 68 kuud -– pidas vastu üks uusim mudel.

BlokkPloki II satelliidid saadeti orbiidile tavaliselt kolme kaupa Bajkongõri (Baikonuri) kosmodroomilt, kasutades Proton-K Blok-DM-2 või Proton-K Briz-M rakette.

Teine generatsioon satelliite loodi 1990. aastate alguses ja esimest korda käivitati 2003. aastal. Neil satelliitidel on tunduvalt pikem eluiga, ulatudes kuni 7 aastani, janing need kaalusid vaid 1480 kg., Nad onolid umbes 2,4 -meetrise diameetrigaläbimõõduga ja 3,7 meetrit kõrged. Ahtrisse on kinnitatud 12 primaarset antenni raadioülekannete jaoks.

Kolmanda generatsiooni satelliidid edastavad CDMA -signaale, kaks neist ühilduvad GPS-iga.

Tänu nende väiksemale kaalule saab neid orbiidile saata kahekaupakahe kaupa [[Plessetski kosmodroom]]ilt või kuuekaupakuue kaupa [[BaikonuriBajkongõri kosmodroom|Bajkongõri kosmodroomilt]]ilt, mis teeb kosmosesse saatmise tunduvalt odavamaks.<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/GLONASS</ref>

2010. aasta detsembris hävisidhävis [[Vaikne ookean|Vaiksesse ookeani]] kukkumisel 3 satelliiti, mis nurjas tollase plaani viia süsteemi arendus lõpule. Õnnetus juhtus pärast katkestatud õhkutõusmist. Õnnetus läks maksma pea 500 miljonit USA dollarit ning Venemaa president [[Dmitri Medvedev]] käskis teha täieliku auditi kogu 2 miljardi dollari suurusele projektile ning uurida ka õnnetuse põhjuseid.<ref>http://www.csmonitor.com/World/Europe/2010/1206/Russia-s-2-billion-project-to-rival-America-s-GPS-suffers-setback</ref>

Intervjuus ajalehele Izvestija rääkis [[Roscosmos]]e direktor Anatoli Perminov abinõudest, mis võetakse kasutusele sel ajal, kui toimub õnnetuse asjaolude uurimine. Ta mainis, et Roscosmos laseb käiku kaks reservis olevat satelliiti ning kasutab esimest GLONASS-K satelliiti, mis lastakse välja detsembris koos rühma satelliitidega, kuigi algul oli plaan seda vaid testida. See toob satelliitide koguarvu 23-ni ning sellega saavutatakse peaaegu ülemaailmne katvus. Teine Glonass-K valmib kolme kuni nelja kuu jooksul.<ref>http://www.federalspace.ru/main.php?id=2&nid=14109</ref>