Kompuutertomograaf: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kompuutertomograaf''' (edaspidi '''KT''', ingl. keeles ''[[:en:CT_scan|computer tomography]]'' ('''CT''')), algselt ka '''''computed axial tomography''''' ('''CAT''') on [[meditsiiniseade]], mis kombineerib erinevatemitme nurkadenurga alt tehtud [[Röntgen|röntgeni]] <nowiki/>pildid, mida hiljem arvutiprogrammidega töödeldakse selliseltnii, et saada ristlõiked [[Luu|luudest]], [[Veresoon|veresoontest]] ningja pehmetest [[Kude|kudedest]] <nowiki/>inimese kehas. Kompuutertomograafi eeliseks on, et pildid edastavad üksikasjalikumat teavet kui harilik röntgeni piltröntgenipilt.

Tänapäeval on üle maailmamaailmas kasutusel ligikaudu 30 000 kompuutertomograafi.

Cormack suutis esimesena ehitada masina, mis väljastas [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelist]] pilti kujutades ristlõiget kolmemõõtmelisest objektist. Tema esimene mudel kasutas [[Röntgenikiirgus|röntgenkiiriröntgenikiiri]], mis olid suunatud inimese kehale erinevateeri nurkadenurga alt. Paraku polnud tal sellist süsteemi, mis töötleks kõiki andmeid, mida kompuutertomograaf väljastab. Selle probleemi lahenduseks oli [[arvuti]] olemasolu. Hounsfield alustas 1967. aastal samuti kompuutertomograafi ehitamisega. Tema süsteem oli analoogne Cormackiga, kuid ta kasutas koheseltkohe ka arvuti abi. Arvuti abil oli võimalik sorteerida kogu röntgeni andmeid ning luua sellest pilt. Esimese arvuti abil oli võimalik saada täiuslik pilt säilinud [[Peaaju|inimajust]], kuid selle visualiseerimiseks kulus 9 päeva. Enne seda, kui aparaati sai kasutada patsientide peal, tuli Hounsfieldil seda täiustada. Hilisemad mudelid vajasid tööks üheksa tundi ning lõpuks üheksa minutit. Viimane aparaat vajas tööks pildi kokkupanemiseks vaid viis minutit. Esimene kliiniline kompuutertomograafia uuring toimus Inglismaal, Londonis 1. oktoobril 1971. aastal Atkinson Morley’iMorley haiglas. Patsiendiks oli daam, kellel kahtlustati otsmikusagara kasvajat. Teda skaneeriti prototüüpse [[Tomograaf|tomograafiga]], mismille oli välja töötatudtöötanud Godfrey HounsfieldiHounsfield ja tema meeskonna poolt läänemeeskond Lääne-[[London|Londonis]], Hayes’iHayesi EMI Kesk Teaduslaboriskeskteaduslaboris (''[[:en:EMI|EMI Central Research Laboratories]]''). Tomograaf tootis pildi 80 x 80 [[Maatriks|maatriksiga]] ning skanneeringu läbiviimiseksskaneerimiseks kulus caligikaudu viis minutit. Umbes sama kaua aega võttiskulus ka kujutise töötleminetöötlemiseks.<ref name="8VnkZ" />

Tänapäeva kompuutertomograaf lõpetab skaneerimiseskaneerib paari minutiga ja suudabsaab toota pilte 1024 x 1024 maatriksiga, omandades andmeid vähem kui 0,3 sekundiga. Umbes 30 minuti jooksul on võimalik kogu uuring salvestada arvuti [[Kõvaketas|kettale]]. Kompuutertomograafi skaneeritud andmed saab edastada kaasaegse tehnikanüüdistehnika abil teistesse meditsiiniasutustesse ning seeläbinii on eriarstide vahelineeriarstidevaheline infovoog suhteliselt lihtsaks ja kiireks muutunud.<ref name="Medical Discoveries" />

[[Koonus-kiirtevihuga kompuutertomograaf|Koonus-kiirtevihuga kompuutertomograafi]] kasutatakse eriolukordades, kus harilikust röntgeniaparaatidest ei piisa. Seda tüüpi kompuutertomograafi kasutatakse võimalikult harva, kuna [[Kiiritus|kiirituse]] tase on oluliselt suurem võrreldes hariliku röntgeniga. Koonus-kiirtevihuga KT kasutab spetsiaalset tehnoloogiat, et luua ühe skaneeringuga kolmemõõtmelised (3D-) pildid [[Hamba struktuur|hamba struktuurist]], pehmetest kudedest, [[Närviteed|närviteedest]] ja näo piirkonnas olevast luudest. Pildid, mis on tehtud kasutades koonus-kiirtevihuga kompuutertomograafi, võimaldavad patsiendi paremat [[ravi]] planeerimistparemini planeerida.

[[Selgroo kompuutertomograafia uuring]] on [[diagnostiline test]],  mida kasutatakse, et välistada või diagnoosida [[Lülisammas|lülisamba]] kahjustust patsientidel. See on kiire, valutu ja skaneeringut teostadesskaneerimisel ei tungita kudedesse. Hädaolukorras on sellega võimalik kiiresti paljastada sisemisi vigastusi ja verejookse, mis lõpptulemusena võib päästa patsientide elusid.

Kompuutertomograafia [[kolonograafia|kolograafia]] või [[kolonoskoopia|koloskoopia]] uuring kasutab erilisi röntgeni seadmeidröntgeniseadmeid, et uurida [[Jämesool|jämesoole]] [[Vähk (haigus)|vähki]] ja kasvajaid, mida nimetatakse [[Polüübid|polüübideks]]. Vähesed polüübid võivad kasvada ja muutuda vähiks. Uuringu ajal sisestatakse väike toru [[Pärasool|pärasoolde]], seejärel lastakse pärasoolde väike kogus õhku ning samal ajal tehakse ka pildid [[Käärsool|käärsoolest]] ja pärasoolest.

[[Südame kompuutertomograafia]] ehk südame KT, on valutu test, mille käigus tehakse detailseid pilte südamest kasutades röntgeniaparaati. Protseduuri ajal liigub röntgeniaparaat ümber patsiendi keha ringi. Uuringu käigus tehakse iga nurga all südamest pilte. Seejärel pakib arvuti need pildid kokku ning loob kolmemõõtmelise (3D-) pildi südamest. Aeg-ajalt süstitakse veeni joodi baasil [[Kontrastvärv|kontrastvärvi]], mis kuvab [[Pärgarter|pärgartereid]] röntgeni pildilröntgenipildil. Seda tüüpi uuringut kutsutakse ka [[Kompuuterangiograafia|kompuuterangiograafiaks]].

[[Kõhu- ja vaagnapiirkonna kompuutertomograafia]] on diagnostiline uuring, mille abil on võimalik avastada haigusi [[Peensool|peensooles]], jämesooles ja muudes [[Siseorganid|siseorganites]], mis põhjustavad valu. See on kiire, valutu ja skaneeringut teostadesskaneerimisel ei tungita kudedesse.

OsalisedOsaliseks skaneeringuidskaneerimiseks võtavadkulub aegamõni mõned sekundidsekund ning keha täieliktäielikuks skaneeringskaneerimiseks umbes 30 minutit. See kiirus aitab leida sisemisi vigastusi ja sisemist verejooksu piisavalt kiirestioperatiivselt, et päästa elusid. <ref name=":1" />

Kõige suurem eelis kompuutertomograafil röntgeniaparaadi ees on andmete kogus. Nimelt kompuutertomograafi abil on ühe skaneeringu abil võimalik saada uuritavast objektist kolmemõõtmelise (3D) vaate, kuid röntgeni puhul on selleks vaja teha mitmeidmitu eri nurgavõttenurgaga alt skaneeringuidskaneeringut. <ref name="WO2g3" />

Kompuutertomograafid kiirgavad röntgenikiirgust. Erinevad [[koetüübid]] neelavad röntgenikiirgust erinevateserinevas kogusteskoguses. Neeldunud kiirgus võib lõhkuda [[Keemiline side|keemilisi sidemeid]] kudedes ning vabastada laetuid [[Ioon|ioone]], mis võivad kahjustada [[DNA|DNA-d]] ja toota [[Vähirakk|vähirakke]]. <ref name="qlgPw" />

=== Kontrastaine: ===

Kompuutertomograaf teostabteeb pildid hallides toonides ning aeg-ajalt on need toonid sarnased, mis muudab probleemsed alad raskesti uuritavaks. Selleks, et probleemi lahendada, kasutatakse kontrastainet. [[Seedetrakt|Seedetrakti]] uurimiseks kasutatakse [[Baarium|baariumit]]. VeenisisesetVeenisisest kontrastainet kasutatakse [[Arter|arterite]] kujutamiseks pildil. Viimasel on aga oht, et võib tekkida [[anafülaksia]] ning süvenenud [[neerukahjustus]], kuna kontrastaine on [[Jood|joodi]] baasil. <ref name="roihV" />

[[Pilt:Ct-internals.jpg|pisi|T: RöntgentoruRöntgenitoru

[[Elektronkiir-kompuutertomograafia|Elektronkiir-kompuutertomograafiat]] esitles 1980. aastate alguses meditsiinifüüsik [[Andrew Castagnini]] kui meetodit, mille abil on võimalik parandada kompuutertomograafide [[Lahutusvõime|lahutusvõimet]]. Kuna [[röntgenitoru]] peabtuleb pildistamiseks pööramapöörata 180 kraadi, ei suuda tehnika jäädvustada dünaamilisi sündmusi ega liikumisi, mis on kiiremad kui pöörlemise kiirus.

Selle asemel, et pöörelda ümber patsiendi, on elektronkiir-kompuutertomograafil suur [[vaakumtoru]], kus [[Elektronkiir|elektronkiired]] on elektromagnetiliselt suunatud [[Volfram|volframi]] röntgenkiirteröntgenikiirte [[Anood|anoodide]] hulga poole, mis paiknevad ringikujuliselt ümber patsiendi. Iga anood saab löögi elektronkiirelt ja kiirgab röntgenkiiriröntgenikiiri, mis on paralleelsed ning tuvastatavad [[Konventsionaalne kompuutertomograaf|konventsionaalse kompuutertomograafi]] poolt. Liikuvate osade puudumise tõttu on võimalik teostadateha kiireid skaneeringuid, omandades ühe viilu 50-100ms50–100 ms ning muutes meetodit ideaalseks südame pildistamiseks. Elektronkiir-kompuutertomograafi kastutatakse eelkõige pärgarteri kaltsiumi sisalduse hindamiseks, mille abil on võimalik prognoosida pärgarteri haigusi. <ref name=":2" />

=== Kahe röntgentorugaröntgenitoruga kompuutertomograaf ===

[[Siemens]] tutvustas 2005. aastal ''Radiological Society of North America'' (RSNA) meditsiinilisel koosolekul kompuutertomograafi, mis oli kahe röntgentorugaröntgenitoruga ning 32 andurist koosneva kahekordse massiiviga. Kaks röntgentoruröntgenitoru suurendasid ajalist lahutusvõimet, vähendades kogu pildiks vajalikku pöördenurka, võimaldades sellega viia läbi südame uuringuid ilma südame löögisagedust vähendavate ravimitega ning lubades [[Süstoolne vererõhk|süstolis]] oleva südame kujutamist. Kahe röntgenitoru kasutamine võimaldas kahe energiaga röntgenkuvamise. Selle abil sai eristada kaltsiumit joodist või [[Titaan|titaanist]], mis muul juhul oleks olnud võimatu. Samuti edendab see ka kudede kirjeldust, mis võimaldab paremini eristada kasvajat. <ref name=":2" />

=== Spiraal kompuutertomograafiaSpiraalkompuutertomograafia ===

1990-ndate lõpuni saadi kompuutertomograafi pilte ühe viilu korraga, samal ajal kui patsiendilaud liikus läbi ''gantry''. Selline uuring võttis aega 30 või 4530–45 minutit ning iga viilu teostamisel pidi patsient hinge kinni hoidma. Tänapäeval teostatakse kogu protseduur ühe hingetõmbega ja saadakse koed, mis on läbinud röntgeni samal hetkel kui patsientlaud läbib ''gantry''. Kogu uuring tehakse ära alla viie minuti. [[Spiraal kompuutertomograaf|Spiraal KT]] ja kiire kujutise omandamise tulekuga on kompuutertomograafist saanud peamine diagnostiline vahend [[radioloogia]] osakonnas. <ref name="Qn233" />

KonventsionaalsetKonventsionaalse kompuutertomograafiatkompuutertomograafia sooritataksekäigus suunatessuunatakse röntgenkiiriröntgenikiiri kõhukõhule mitmetessemitme erinevatessenurga nurkadesseall ja tasemetessemitmel tasemel. Selleks, et organid oleksid [[RöntgenfilmRöntgenifilm|röntgenfilmilröntgenifilmil]] nähtavad, antakse patsiendile kas veenisiseselt või suu kaudu kontrastainet. Seejärel töötleb arvuti röntgenilt saadud informatsiooni ning koostab KT pilte kõhust, tavaliselt umbes ½ -tollise ristlõikega. Tänu spiraal kompuutertomograafiale ja arenenud pilditöötluse meetoditele on nüüd võimalik toota detailseid kolmemõõtmelisi pilte. Kui patsient on õigesse asendisse paigutatud, siis kasutades seda meetodit lülitatakse paariks sekundiks röntgenkiiredröntgenikiired sisse. PealePärast seda muudetakse patsiendilaua asendit ning lülitakse röntgenkiiredröntgenikiired uuesti sisse. Kuna see meetod on suhteliselt aeglane, siison ajastusraske ajastada, milmillal kontrastaine on pildistamiseks optimaalne, ei pruugi kokku langeda ning saadud pilt ei pruugi olla adekvaatne. <ref name="lGuvk" />