Urho Kekkonen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Taastan eemaldatud lõigu
PResümee puudub
127. rida:
Erakorralist seadusemuudatust ei olnud lihtne teostada, kuna selleks oli vaja 5/6 Eduskunda poolehoiust. Selleks, et enamus oleks nõus, loodi poliitiline kokkupanek, mis koosnes kolmes osast: erakorraline seadus (sm ''poikkeuslaki''), vabakaubandusleping [[Euroopa Majandusühendus|Euroopa Majandusühenduse]] EEC-ga ja majanduse võimu lisavad kaitse-seadused. Siiski ei saanud [[Kalevi Sorsa]] valitsus enamust kokku, seega Kekkonen ähvardas detsembris, et ta ei ole kättesaadav. Avalikult väitis ta, et põhjuseks oli avalikkuse ette jõudnud kõnelus Nõukogude Liidu juhtkonnast koos [[Leonid Brežnev]]iga, [[Zavidovo]]s. Erakorraline seadus võeti vastu jaanuaris 1973 häältega 170/28 ja Kekkose ametiaega pikendati neli aastat (kuni aastani 1978).<ref name=":10" />
 
[[Sylvi Kekkonen]] suri 1974. aasta detsembri alguses ja see oli Kekkosele väga raske hoop. [[Johannes Virolainen]] on öelnud, et Kekkose sisepoliitilised võtted muutusid pärast seda endisest tugevamaks.<ref name=":7" />[[File:ETYK-Finland-delegation-1975.jpg|thumb|right|[[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents|Euroopa Julgeoleku- ja Koos&shy;töö&shy;konverents]] Helsingis 1975. aastal. Soome poliitikud Olavi J. Mattila, Keijo Liinamaa ning Urho Kekkonen.]]1975 korraldas Kekkonen [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents]]i Helsingis. Sündmust peetakse Kekkose karjääri kulminatsiooniks. TollelSel aastal kandideeris Kekkonen ka Nobeli rahupreemia saajaks; Rootsi [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] esimees [[Thorbjörn Fälldin]] oli teinud ettepaneku anda rahupreemia Kekkosele juba jaanuari lõpus enne konverentsi. [[Norra Nobeli Komitee]] andis preemiaauhinna ikkagi nõukogudeliitlaseleNõukogude füüsikLiidu füüsikule [[Andrei Sahharov|Andrei Sahharovile]].<ref>http://www.is.fi/kotimaa/art-2000000802934.html</ref>
 
==== 1978–1982: Neljas ametiaeg ====