Redaktsioon: 31. märts 2017, kell 16:35 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust ka ajakiri ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. juuni 2017, kell 18:39 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Seemne [[idanemine\|idanemisel]] (kasvama minemisel) algab [[vegetatiivne]] areng. Idand koosneb kolmest peamisest osast: [[idujuur]], [[iduvars]] ja [[idulehed]]. ~~Kõige esmalt~~Kõigepealt arenevad idandil (seemnest kasvanud taimel) idulehed. ==[[Embrüonaalne areng]]== Rakk alustab oma eksisteerimist embrüonaalse (jagunemisvõimelise) emaraku jagunemise teel. Munarakust kujunevad mitootilise jagunemise ja diferentseerumise teel organismi kõik rakud. [[Õistaim]]edel eristub ~~kõige~~ esimesena [[embrüonaalne]] ehk looteline areng, mis algab [[munarakk\|munaraku]] viljastamisest ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Viljastatud [[munarakk]] kattub [[lootekest]]aga. [[Sügoot\|Sügoodi]] edasise arengu vältel kujuneb [[embrüo]]. [[Õistaim]]edel toimub seemnealgme [[lootekott\|lootekotis]] sügoodi lõigustumine ja loote [[diferentseerumine]] iduks; [[seemnealge\|seemnealgmest]] kujuneb seeme ning [[emakkond\|emakkonnast]] vili. Pärast puheperioodi võib seeme sobivatesse tingimustesse sattunult hakata [[idanemine\|idanema]], s.t. idu hakkab edasi arenema, kasvama, väljub seemnest ja alustab iseseisvat elu. Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude\|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või kujuneb seemne [[säilituskude\|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel. 43. rida: Idanemisel peavad [[varuorgan]]ites (idulehed, endosperm) lokaliseeruvad varuained [[mobiliseerumine\|mobiliseeruma]], sest nad on idanditele ainsaks [[orgaaniline aine\|orgaanilise aine]] allikaks seni, kuni nad ise hakkavad fotosünteesima. Toitekoe olulisemad varuained on [[sahhariid]]id, [[valk\|valgud]] ja [[lipiid]]id. Läbi seemnekesta tungib vesi seemnesse ~~ning~~ja seemnes asuvasse idusse. Idu muutub aktiivseks, sünteesitakse [[mRNA]]-d ja [[giberelliinhape]]t. [[Reservaine]]d mobiliseeruvad. [[Nukleaas]]ide tegevuse tõttu vabanevad [[nukleiinhape]]test [[tsütokiniin]]id. [[Proteaas]]ide toimel suureneb [[aminohape]]te sisaldus ning [[trüptofaan]]ist sünteesitakse [[auksiin]]id. Tsütokiniinid [[indutseerima\|indutseerivad]] idus [[rakk]]ude jagunemist, auksiin ergutab venimiskasvu. Selle tõttu tungib kasvav idu läbi seemnekesta, sünteesides kesti lagundavaid [[ensüüm]]e [[pektinaas]]e ja [[tsellulaas]]e. Esimesena väljub juur, siis [[koleoptiil]] (torujas kate kõrreliste lehtedel, kaitseb lehti seemnest läbitungimisel). Auksiin liigub [[raskusjõud\|raskusjõu]] mõjul mõlema [[organ]]i alumisele küljele. Juurel ilmneb positiivne, koleoptiilil negatiivne [[geotropism]]. Geotropism on taime reaktsioon maakera [[raskuskiirendus]]ele; seemne idanemisel, olenemata tema asendist, suubub idujuur geotroopselt allapoole, iduvars aga ülespoole. Kui koleoptiil on mullast väljunud, hakkab diferentseeruma fotosünteesiaparaat. Sellega idanemisstaadium lõpeb. 60. rida: ==Taandarengud idanemisel== Idanemise üldskeemist on rida erandjuhte: idujuur ei arene või lõpetab kasvu -– taim jääb kogu eluks juurteta ([[ariisia]]: vesihernes, kardhein, pisikäpp); hüpokotüüli taandareng tingib idulehtede maa alla jäämise ning esimesteks assimilileerivateks lehtedeks osutuvad siis [[esileht (botaanika)\|esilehed]] (nt tamm, aeduba, sarapuu); epikotüüli ja järgnevate varrelülide taandareng viib rosetitaoliste [[noortaim]]ede kujunemisele, millel [[lehekodarik]] on tihedalt vastu maapinda (nt maasikas, maamõõl, kuldvits); kogu idu võib väga tugevalt taandareneda -– esineb [[saprofüüt]]idel ja [[parasiit]]idel (nt seenlill). ==Ühe- ja kaheidulehelised taimed==

Idand: erinevus redaktsioonide vahel