Hunt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
27. rida:
Kodukoer (''Canis lupus familiaris)''
 
Polaarhunt (''Canis lupus arctos'')
 
Punahunt (''Canis lupus rufus)''
39. rida:
jt.
 
Kirjeldatud on ligi 40 alamliiki, mõnedmõni neist on välja surnud, mõnedemõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)''
 
== Levila ==
45. rida:
Kunagi elasid hundid igal pool [[Euroopa]]s. Kuid [[17. sajand]]ist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt [[Lääne-Euroopa]]st hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja [[Ida-Euroopa]]sse. Tänapäeval nende [[levila]] Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.
 
Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a. [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel.
 
Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Eestis elas [[2009]]. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 <ref name="5r7UW" />), kuid kätte saadi vaid 101. <ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis kahanenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.<ref name="ey77e" />
76. rida:
Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast.
 
Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" ka mõni nn. tavahunt.
 
Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves.
116. rida:
Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas [[koer]]ale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha.
 
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguseltkeskmiselt 40 [[kits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]].
 
Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.