Redaktsioon: 6. detsember 2016, kell 18:57 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 973 muudatust teemasse mittepuutuv välja ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. mai 2017, kell 19:48 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P järelvalve > järelevalve Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: [[Õlireostus\|Naftareostus]] muutus [[Läänemeri\|Läänemeres]] muutus tõsiseks probleemiks 1970. aastate alguses, kui hakati tähendama merre kogunenud [[saasteaine]]te silmnähtavat mõju merekeskkonnale. Näiteks hakati leidma juhtumeid, kus linnud tallasid pesades katki oma munad, sest reostunud toit oli munakoore hapraks muutnud, ning leiti, et osa [[Viigerhüljes\|viigerhüljestest]] olid keskkonnamürkide organismi akumuleerumise tõttu poegimisvõimetud.<ref name="ELF">ELF (Eestimaa Looduse Fond) [http://www.elfond.ee/en/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres Kas tahame elada solgiaugu ääres?] kasutatud 13.11.2016.</ref> Läänemere kaitse on olnud aktuaalne alates 20. sajandi algusest ning kasvanud majandustegevuse ja sellest põhjustatud surve tõttu merekeskkonnale pööratakse sellele järjest enam tähelepanu. Iga aastaga kasvab ka suurreostuse esinemise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud.<ref name=":0">Rist, D., (2015). [http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel]. 5–15. </ref> ~~Hetkel~~Tänapäeval veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas.<ref name=":0" /> Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ning vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ning hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta [[Bioremediatsioon\|bioremediatsiooni]]. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.<ref name=":3">Kaldma, A. (2007). Merereostustõrje käsiraamat. 5–11.</ref> Kuna [[Soome laht\|Soome lahe]] puhul on tegemist eriti madala, [[Riimvesi\|riimveelise]] ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see naftareostusele veel eriti tundlik.<ref name=":1">MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) [http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php OILRISK - Applications of ecological knowledge in managing oil spill risk] kasutatud 06.11.2016. </ref> Eestis teostab [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond\|piirivalve]] [[seire\|mereseiret]] lennuvaatlustega tuvastamaks võimaliku reostust. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil pole küll ~~hetkel~~praegu võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. ~~Hetkel~~Tänapäeval teostatakse ~~järelvalvet~~järelevalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes.<ref name=":3" /> == Läänemere füüsiline iseloomustus == [[Läänemeri\|Läänemere]] pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja [[Kattegat\|Kattegatiga]] 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus 52 m ning maksimaalne sügavus 459 m ([[Landsorti süvik]]). Vesi on selgepiiriliselt kihistunud, pinnakihid on madala soolsusega ning süvakihid suhteliselt suure soolsusega. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10‰ ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰). == [[HELCOM]] ==

Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel