|
=== Haridus ===
Ta lõpetas aastal [[1967]] [[Kingissepa 8-klassiline kool|Kingissepa 8-klassilise kooli]], aastal [[1971]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i arhitektuuri erialal, aastal 1995 Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, aastal 1998 omistatisai talleta ajaloomagistriTartu kraadÜlikoolist Tartuajaloomagistri Ülikooliskraadi.
=== Tööalane tegevus ===
Aastail 1972-761972–1976 töötas vanemtehniku ja insenerina PI "Kommunaalprojekt" Kingissepa grupis ja 1976-19801976–1980 vanemtehnikuna Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimisinstituudi Tartu osakonnas, 1984-871984–1987 töötas katlaoperaatorina Tartu Keskkatlamajas ja Ropka Katlamajas, 1987-901987–1990 eelarvestajana PI "Maaehitusprojekt" Tartu grupis, 2000-20092000–2009 siseaudiitori ja siseauditi osakonna juhatajana (alates 2003) Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, 2009-20122009–2012 siseaudiitori ja sisekontrolli juhtiveksperdina Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskuses (SMIT).
=== Ühiskondlik tegevus ===
1977. a aastal ühines rahvusliku vastupanuliikumisega. Tegi kaastööd omakirjastuslikele väljaannetele, osales võimudepoolsete inimõiguste rikkumiste väljaselgitamisel ja avalikustamisel ning keelatud kirjanduse paljundamisel ja levitamisel. Kirjutas alla kollektiivsele protestikirjadele, nagu protest akadeemik Sahharovi tagakiusamise puhul (3.02.1980), telegramm Poola sõltumatu ametiühingukoondis ''Solidaarsus'' esimehele Lech Wałesale (11.09.1980), eestlaste ja leedulaste avalik läkitus NSVLNSV Liidu ja ENSVEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumitele ning Rahvusvahelisele organisatsioonile Amnesty International, milles nõuti vangistatud Mart Nikluse ja kõigi poliitvangide vabastamist (27.06.1980), avalik kiri ÜRO peasekretärile ja tuumarelvi omavate riikide valitsustele (24.07.1984). Aastatel 1978-19801978–1980 oli põrandaaluse kroonika Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis kogude 2-9 2–9 toimetajaks.
1979. a juunis tehti talle KGB poolt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 25. detsembri 1972. a määruse (salajane) ametlik hoiatus nõukogudevastase tegevuse jätkamise eest süüdistatuna kaastöös omakirjastuslikule ajalehele Poolpäevaleht. Samas asjad said analoogilise hoiatuse Jaan (kirjanikunimega Johnny B) Isotamm, Matti Milius ja Poolpäevlehe toimetaja Hubert Jakobs.
13. märtsil 1980 tegiotsis KGB läbiotsimine läbi tema elukohaselukoha seoses Jüri Kuke arreteerimisega. 20. oktoobril 1980 läbiotsimised tööl ja kodus ning ülekuulamine seoses Veljo Kalepi arreteeimisegaarreteerimisega. Läbiotsimistel võeti ära 2 kirjutusmasinat ja hulgaliselt omakirjastuslikku materjali. 4. detsembril 1980 arreteeriti KGB poolt.
23.-24–24. aprillil 1981 toimus Eesti NSV Ülekohtus kohtuprotsess tema tegevuse üle. Kuna KGB ei suutnud teda muus nõukogudevastases tegevuses süüdistada, jäi põhisüüdistuseks tema intsident TRÜ komsomolitöötajaga Madis Kallioni, Valev Plato, Andres Eesmaa ja Mart Raikiga 16. aprillil 1980 Noortemajas "Sõprus" kohvikus, kuhu ta saabus kontvõõrana (koos [[Ervin Õunapuu]]ga) Noortemaja direktori [[Riho Illak]]u sünnipäevale. Eesti NSV KrK § 68 lg 1 alusel (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) mõistis kohus talle kaks aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku parandusliku töö koloonias ühes sellele järgneva 2-aastase asumiselesaatmisega. Karistust kandis ta [[Permi oblast]]is [[Tšusovoi rajoon|Tšussovoi rajoon]]is Kutšino külas asuvas eriti ohtlike riiklike kurjategijate vangilaagris VS-389/36.<ref>Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis, kogu 8. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Stockholm 1984. lk-d 348-357</ref><ref name="tuna, 2001">http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NiitsooViktor_Relvastamata_TUNA2001_1.pdf</ref> Pärast vangilaagrit saadeti kaks kuud kestnud vangitapiga asumisele Magadani oblasti Sussumani rajooni Burkandja asulasse, kus töötas lukksepana mäetehnika remonditsehhis.
1984. a juunis Tartusse tagasi jõudnuna tuli 3 aastat veeta administratiivjärelevalve all. Selle perioodi jooksul ei tohtinud lahkuda Tartu linna piiridest, pidi viibima elukohas alates kella 21-st õhtul kuni 6-ni hommikul ning pidi kord 2 nädala jooksul end miilitsas registreerima. Samuti puudus võimalus saada erialast tööd ja jätkata õpinguid ülikoolis.
23. augustil 1987 osales ajaloolisel Hirvepargi meeleavaldusel, oli MolotovMolotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) liige ja MRP-AEG Infobülletääni toimetaja. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliige, on olnud ERSP aseesimees, programmitoimkonna esimees, Tartu piirkonna esimees ja Tartu piirkonna valimiskampaania juht.
Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige. Ta oli [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.
Ta valiti [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta valimistel]] [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] liikmena riigikokku. Riigikogu riigikaitsekomisjoni (hiljem riigiõiguskomisjoni) liige, Kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse kontrollimise Riigikogu komisjoni esimees, Riigikogu ERSP saadikurühma esimees.
[[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] ta valituks ei osutunud (valimisliidu [[Isamaa ja ERSP liit]] nimekirjas), kuid osales [[VIII Riigikogu]] töös asendusliikmena ([[Tõnis Lukas]]e asemel; aastatel 1996–1999; [[6. detsember|6. detsembril]] [[1997]] heideti ta [[Isamaaliit|Isamaaliidust]] välja<ref>[[Urmas Paet]] [http://www.postimees.ee/2529011/viktor-niitsoo-arvati-isamaaliidust-valja Viktor Niitsoo arvati Isamaaliidust välja] [[Postimees]] 7. detsember 1997</ref>).
=== Teosed ===
Avaldanud teadusartikleid vastupanuliikumise teemal peamiselt ajakirjades Akadeemia ja Tuna.
# Vastupanu 1955-19851955–1985. -– Tartu Ülikooli kirjastus, 1997. http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/22767
# Müürimurdjad. MRP-AEG ja ERSP lugu. -– Kirjastus Ortwil, Tallinn 2002. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:123759
# EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. -– Tallinn, 2013 (digiraamat). http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/21974
# MRP-AEG lugu. -– Kirjastus SE&JS, Tallinn 1998. (koostanud Viktor Niitsoo ja Eve Pärnaste)
# Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu. -– Kirjastus OÜ Via Artia, Tallinn, 2008. (toimetaja ja koostaja)
=== Viited ===
| 