Redaktsioon: 13. mai 2017, kell 18:16 redigeeri Maasaak (arutelu \| kaastöö) 272 muudatust +pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 15:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
29. rida: * '''Raam''' – ajalooliselt on levinuimaks raamimaterjaliks olnud [[teras]], kuid tänapäeval kasutatakse kerguse tõttu järjest enam [[alumiinium]]i. Võistlusrataste raame valmistatakse ka kallihinnalisest [[süsinikkiud\|süsinikkiust]] ja [[titaan]]ist. * '''Rattad''' ja '''rehvid''' – levinumad rattad ehk jooksud on maanteerattal ISO 622 (nn 28 [[toll (pikkusühik)\|tolli]]) ja maastikurattal ISO 559 (nn 26 tolli). Rehvide suurus, sise- ja välisläbimõõdud ning profiilid varieeruvad. Kitsad (18–25 mm) maanteesõidurehvid võivad olla täiesti siledad. Laiad (38–64 mm) maastikurataste rehvid on sügava mustriga või koguni metallist naastudega, et tulla toime porisel pinnasel või jääl. Rataste mõõtude jaoks on kehtestatud standard [[ISO 5775]]. Enamikul rehvidel hoiab õhku kinni eraldi sisekumm, kuid kasutatakse ka ilma sisekummita ning õhutäiteta rehve. * '''Juhtrauad''' ~~keeravad~~pööravad '''kahvlit''', mille vahel asub esiratas. Juhtraudade kuju varieerub suuresti, kuid ~~levinuimad~~levinumad on kolm varianti: Ülespoole kaarduvaid juhtraudu kasutatakse linnasõiduratastel. Allapoole kaarduvad juhtrauad võimaldavad kätele mitmeid asendeid. Kaks põhiasendit on althoie aerodünaamilisema kehaasendi jaoks ja hoie pidurikatetest püstisema sõiduasendi jaoks, lisaks erinevad variatsioonid. Need juhtrauad on ergonoomilised (peopesad suunatud sissepoole sarnaselt käe tavalise puhkeasendiga) ja nendega on kergem tõuse ronida. 56. rida: == Jalgrataste tüübid == === Linnajalgratas === Linnaratas on jalgrattatüüp, mis on kohandatud sõitmiseks linnatänavatel. Klassikalised linnarattad on enamasti 26–28 -tolliste velgedega. Linnarataste hulka loetakse ka muid rattaliike, enamasti väga väikeste, 20-tolliste velgedega kokkupandavad jalgrattad, ühekäigulise nn fixie-tüüpi jalgrattad, cruiserid jne. Klassikalised linnarattad on tavaliselt täisvarustuses – tuled, pakiraam, ratta seisujalg, ketikaitse, porilauad jmt. Naistele mõeldud mudelitel on tihtipeale komplektis ka ~~esikorvi~~esikorv. Käike on linnarattal tavaliselt ~~1 kuni 27~~1–27, viimasel ajal on eriti populaarsed kolmekäigulised, rummusisese käiguvahetiga linnarattad. === Maanteeratas === 65. rida: [[Pilt:Cargo tricycle in Stockholm.jpg\|pisi\|Kaubaveojalgratas]] [[Pilt:Cycle rickshaws in Tallinn.jpg\|pisi\|Velotaksod]] Maastikuratas on jalgrattatüüp, mis on kohandatud maastikul sõitmiseks. Esialgne suunitlus oli metsas ja mägedes ronimiseks. Selline ratas on maastikul tunduvalt parema läbitavusega ning väiksemate ratastega kui tänavaratas. Nn 26-tollised (ISO 559) rattad teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise oluliselt mugavamaks ja kindlamaks. Samas vähem reljeefsel teel on paremate kiirusomadustega suuremate, 27,5- ja 29-tolliste velgedega rattad. Maastikuratas sobib inimesele, kes armastab sõita pinnaskattega metsavaheteedel või väljaspool teid. Kõvakattega teedel on maastikuratas laiade, sügava mustriga ja madala rõhuga rehvide ning amortisaatorite tõttu üsna ebaefektiivne. === Hübriidjalgratas === 112. rida: {{commonskat\|Bicycles}} {{Vikisõnaraamatus\|jalgratas}} * [http://www.ejl.ee/ Eesti Jalgratturite Liidu ~~kodulehekülg~~koduleht] * [http://www.roheline.ee/projektid/loppenud-projektid/uudis/2014/08/11/eesti-rattarikkaks Lõppenud projektid, Eesti rattarikkaks! ] * [http://velomarket.ee/jalgrattad/ Velomarketi jalgrattapood]

Jalgratas: erinevus redaktsioonide vahel