19. sajandi alguses oli Bosnia üks vähemarenanudvähem arenanud ja enamautonoomseid provintse riigis. Aastal 1831 hõivas Bosnia ''kapudan'' [[Husein Gradaščević]] [[Travnik]]i, nõudes autonoomiat ja sõjaväereformide lõppu Bosnias. Lõpuks, kasutades ära rivaalitsemist beide ja kapudanide vahel, õnnestus suurvisiiril eraldada Gradaščevićist Hertsegoviina väed, keda juhtis [[Ali-paša Rizvanbegović]]. Ülestõus purustati ja aastal 1833 loodi Bosnia ejaleti lõunaosast uus [[Hertsegoviina ejalet]] ja anti Ali-paša Rizvanbegovićile tasuks panuse eest ülestõusu purustamisel. See uus üksus kestis vaid mõned aastad: pärast Rizvanbegovići surma taastati see Bosnia ejaleti koosseisu.
See oli üks esimesi Osmanite provintse, millest sai pärast haldusreformi aastal 1865 [[vilajet]], ja aastaks 1867 reformiti see [[Bosnia vilajet]]iks.
