Maailmamajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P vähemarenenud > vähem arenenud
17. rida:
Kõige suuremaks ohuks globaliseeruvas majanduses on see, et laienenud võimalustest võidavad eelkõige need riigid, mis on juba varasemast ajast jõukad. Arenenud riikides on rohkem kapitali, paremad transpordiühendused ning kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja haridus. Kõik see tähendab, et raha koondumine veelgi süveneb ning vaesemate riikide olukord kas halveneb või jääb samaks.
 
Üheks viisiks, kuidas jõukamate riikide ettevõtjad globaliseerunud majandust ära kasutavad, on odava tööjõu kasutamine vähemarenenudvähem arenenud riikides ehk kaupade tootmine alltöövõtjate juures. See aitab rahvusvahelistel ettevõtetel vähendada oma kulutusi ning suurendada kasumit. Kuna enamik kõrgepalgalisi töötajaid on endiselt ettevõtte asukohariigis, siis saab tegelik tootjamaa ebaproportsionaalselt väikest kasu sellisest majandustegevusest.<ref name="Economics"></ref>
 
==Maailmamajanduse praegune seis==
Maailmamajanduse kogutoodang langes 2008.–2009. aasta majanduskriisi tõttu esimest korda alates 1946. aastast ja seadis maailma uute ülesannete ette: missuguseid strateegiaid järgida, et taastada majanduskasv ja vähendada tööpuudust, hoides samal ajal aga inflatsiooni ja riigivõlga kontrolli all. 2009.–2011.Aastatel aastal2009–2011 alustati laiaulatuslikelaiaulatuslikke majanduse stabiliseerimisprogrammidegastabiliseerimise programme, mis aga väheneva maksutulu taustal suurendas riikide eelarvedefitsiiti. Kokku on riikide võlg suurenenud 2008. aastast alates 7,6 triljoni dollari võrra. Selleks, et intressimäärasid madalal hoida, suunasid keskpangad suure hulga raha riikide majandusse, millest johtuvalt kasvas 2008. ja 2012. aasta lõpu vahel ülemaailmselt raha hulk 31% võrra. Praegu tuleb valitsustel teha raskeid otsuseid. Ühest küljest tuleb majandust ergutada, et suurendada kasvu ja luua juurde töökohti, teisest küljest aga tuleb olla ettevaatlik riigivõla suurendamisega, sest see võib pikemas perspektiivis kasvu hoopis pidurdada. Kui majanduskasv aga taastub, siis tuleb keskpankadel hakata aga otsima tasakaalu inflatsiooni ohjamise ja madalate intressimäärade vahel.
 
2012. aastal nihkus riikide fiskaalpoliitika suurema säästmise suunas, et vähendada defitsiiti. Viis riiki kuuest vähendasid valitsuskulutuste kasvukiirust ja iga kolmas riik vähendas avaliku sektori kulutusi. Ülemaailmne eelarvedefitsiit vähenes selle tulemusena 2,7 triljoni dollarini ehk 3,8% maailma SKT-st. Samas vähenes ka majanduse kasvukiirus: 2010. aastal oli see 5,1%, 2011. aastal 3,7% ja 2012. aastal vaid 3,1%. Ülemaailmne tööpuudus suurenes 9,2 protsendini.
62. rida:
2013. aasta andmete järgi on töölisi maailmas kokku 3,314 miljardit.
 
'''Tööjõu jaotus sektorisektorite kaupa''''' (2008)'' <ref name = "CIA" ></ref>
{| class="wikitable"
|-