Kosmodroom: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kosmodroom''' ([[vene keel|vene]] ''космодром'') või '''kosmosekeskus''' on piiritletud maa-ala (koos ehitiste ja seadmetega) [[kosmoseaparaat]]ide väljasaatmiseks, vastuvõtmiseks, katsetamiseks ja monteerimiseks. Kosmodroomideks nimetatakse alasid, kust toimuvad planeetidevahelised või [[orbiit|orbitaalsed]] õhkutõusud, mitte ainult [[Ballistiline rakett|ballistiliste rakttiderakettide]] stardid. Tänapäeval kasutatakse kosmodroomi nimetust ka suborbitaalsete kosmosesõidukite stardialade kohta.

Kosmodroomiks kutsutakse kõiksugukõiksuguseid rajatisi, kust raketid stardivad. Seal on tavaliselt üks või mitu sobivat [[stardiplatvorm]]i, mis on ümbritsetud suure ohutusalaga. Ohutusala sisaldab endas ala üle mille raketid lendavad ning ala, kuhu raketi tükid võivad kukkuda. Mõnikord on kosmodroomi alal ka rakettide jälgimisjaamad, et hinnata õhkutõusude progressi.<ref>[[Merritt Island Spaceflight Tracking and Data Network station]]</ref>

Esimesed kosmosesse jõudnud [[rakett|raketidV2]] -[[V2rakett|raketid]] lennutatidsaadeti Peenmündest,lendu [[Saksamaa]]lt Peenmündest [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal.<ref>{{cite book |title=Space and astronomy decade by decade |first=Marianne J. |last=Dyson |publisher=Infobase Publishing |year=2007 |isbn=978-0-8160-5536-4 |pages=95}}</ref> PealePärast sõda toodi 70 tervet V2 -raketti White Sands testimiseks raketi testalale testimise jaoks. 47 neist jõudsid kõrgustele 100 km jajõudis 213100–213 km vahelkõrgusele.

Maailma esimene orbitaalsete ja inimlendude jaoks mõeldud [[Bajkongõri kosmodroom]] lõuna [[Kasahstan|Lõuna-Kasahstanis]]is alustasvõeti kasutusele 1955. aastal nõukogude sõjaväe rakettide testalana. Sealt startis 1957. aasta oktoobris esimene orbitaalne sondorbitaalsond ([[Sputnik 1]]). Komodroomi asukohta hoiti algseltalgul saladuses. AsukohaAvalikkuse arvamise petmisekseksitamiseks jagas kosmodroom nime kaevanduslinnagakohanime 320 km kaugusel asuva kaevanduslinnaga. Asukoht saadi väljaspool Nõukogude liituLiitu teada 1957. aastal, kui [[Lockheed U-2]] lennukid leidsid asukoha järgnedesraudteede raudteedelejärgi. Nõukogude ametivõimud kinnitasudkinnitasid asukohaasukohta alles aastakümneid hiljem. <ref>[http://www.russianspaceweb.com/baikonur.html Russian Space Web on Baikonur]</ref>

Bajkongõri kosmodroomilt startis esimeneesimese inimene,inimesena kosmosesse [[Juri Gagarin]] kosmosesse 1961. aastal. Kasutatud stardikompleks on omandanud sümboolse tähenduse ja kutsutakse tavaliseltsiiani Gagarini stardiksstardikohaks. BaikonurBajkongõr oli Nõukogude Liidu peamine kosmodroom ning Venemaa üürib seda jätkuvalt Kasahstanilt.

Nõukogude varajase elukosmosesaavutuste vastuseks ehitati [[Canaverali neem]]ele Floridasse suur stardikompleks. Suur osa mehitamata lendudest ning esimesed mehitatud lennud toimusid [[Cape Canaverali õhujõudude baas]]ist. [[Apollo programm]]i jaoks ehitati naabrusse [[Kennedy Kosmosekeskus]]. Sealt toimusidstartisid esimesed mehitatud missioonid kuuKuu pinnale ([[Apollo 11]]) 1969 juulis 1969. See on olnud ka lähtekoht kõikidelekõikide [[Space Shuttle]]'i startidelestartide lähtekoht ja lõpppunktenamiku enamustelelendude maandumistelelõpp-punkt.

Euroopa põhiline kosmodroom on [[Prantsuse Guajaana]]s, Kourous olev [[Guajaana kosmosekeskus]]. Sealsed õhkutõusud lõikavad kasu 4 -kraadisest ekvaatori lähedusest.

2003Oktoobris oktoobris2003 saavutatistartis [[Jiuquani kosmosekeskus]]est esimene hiinaHiina mehitatud kosmoselend.

Kõige efektiivsemalt jõuavad raketid orbiidile [[ekvaator]]i lähedalt ida suunas startides, selline stardi viisstardiviis kasutab suurimal määral [[Maa pöörlemine|Maa pöörlemist]]. Sellised stardid annavad ka hea suuna [[Geostatsionaarne orbiit|geostatsionaarsele orbiidile]] jõudmiseks. [[Polaarorbiit|PolaarorbiidiPolaarorbiidile]] ja [[MolniyaMolnija orbiit|Molnija orbiidile]] jõudmiseks ekvatoriaalne start eeliseid ei anna. <ref>{{netiviide | URL =http://www.qrg.northwestern.edu/projects/vss/docs/navigation/2-why-launch-from-equator.html | Pealkiri =Why is it better to launch a spaceship from near the equator? | Kasutatud = 2016-03-03| Keel = Inglise }}</ref>

Stardipaiga kõrgus merepinnast ei ole oluline tegur, sest enamustenamik satelliidi stardile kuluvast energiast kulutatakse [[orbitaalkiirus]]e saavutamiseks. MõniKuid lisakilomeetermõne lisakõrgustkilomeetri eilisakõrguse olesaavutamiseks tavaliseltei piisav,tasu etkeeruline tasudatransport äramägisel keerulisematmaal transportiend mägiseltavaliselt maalära. Kõrgemalt õhkutõusõhkutõusu eelisteks on veidi vähem vajalikuvajalikku kõrgust, väiksem õhutakistus ja madalam õhurõhk (mis tavaliselt suurendab tõukejõudu).

Rakettide katastroofilise tõrgetest tekkiva ohu leevendamiseks ehitatakse rakettide stardialad enamasti elanikkonnast võimalikult kaugele. Paljudel juhtudel on kosmodroomid ehitatud suurte veekogude vahetusse lähedusse, et vältida detailide kukkumist asustatud aladele. Enamasti on kosmodroomid piisavalt suured, nii et isegi sõiduki plahvatuse korral ei seata ohtu inimelusid ega naaberstardiplatvorme ohtu.

Suborbitaalse turismi jaoks mõeldud kosmodroomid kasutavad tihti olemas olevatolemasolevat taristut, sealhulgas õhkutõusuradu.

On välja pakutud kosmodroomide ehitamist [[Kuu]]le, [[Marss|Marsile]], maaMaa orbiidile, [[Lagrange'i punktid]]esse ja teistesse kohtadesse [[päikesesüsteemPäikesesüsteem]]is. NäiteksKa inimeste kasutuses olevad baasid Kuul ja Marsil on oma olemuselt kosmodroomid.<ref>{{Cite book |päis=Lunar bases and space activities of the 21st century |first=Wendell W. |last=Mendell |publisher=Lunar and Planetary Institute |year=1985 |isbn=0-942862-02-3}}]</ref>