Redaktsioon: 4. veebruar 2016, kell 00:44 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 361 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. mai 2017, kell 19:15 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 770 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Vastupaavst''' on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva [[paavst]]i vastu kui konkureeriv kirikupea. Tema "tiitel" on suhteline, sest osa kiriku liikmeid võib pidada teda õigeks paavstiks. Ajalooliselt on tiitel määratletud selle järgi, milline kahest või enamast paavstist saavutas laiema tunnustuse ja milline (või millised) mitte. Ajaloos seati vastupaavste ametisse ~~mitmetel~~mitmel ~~erinevatel põhjustel~~põhjusel. Esimesed vastupaavstid valiti protestiks kiriku ametliku poliitika vastu kiriku sees olevate skismaatiliste vähemusgruppide poolt, sageli tekkis ka küsimusi, kumb paavstidest on õige ja kumb vale ning et paavstivalimiste kord oli suhteliselt segane, siis võisid teatud huvigrupid peaaegu alati ametis oleva paavsti kohta väita, et too on tegelikult ebaõiglaselt ametisse saanud ehk tegelikult valepaavst ning lasta valida omaenda kandidaadi, kes enamasti siiski vastupaavsti tiitliga ajalukku läks. Alates [[10. sajand]]ist nimetasid oma soosikuid paavsti ametisse ka [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisrid]]. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)\|Otto III]] näiteks nimetas esialgu paavstiks oma nõo, seejärel aga õpetaja. Need paavstid saavutasid kiriku keskvõimu nõrkuse tõttu ka üldtunnustuse. Ent kui paavstlus tugevnes, siis muutusid vastupaavstid keisri ja paavsti vahelises võitluses poliitiliseks relvaks. Keiser ja tema liitlased toetasid vastupaavsti, kuid enamasti ei olnud sellest kuigivõrd abi ning ~~peale~~pärast seda, kui keiser ja paavst olid ära leppinud, pidid vastupaavstid niikuinii oma ametist loobuma. Esimesena määras vastupaavsti ametisse keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich IV]], seda tegid ka ~~mitmed~~mitu tema ~~järglased~~järglast, ka näiteks [[Friedrich Barbarossa]], [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] ja viimasena keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)\|Ludwig IV]] [[14. sajand]]il. Paavsti ja vastupaavsti oli eriti keerukas eristada aga [[15. sajand]]i alguses, mil Euroopa oli lõhenenud Rooma ja Avignoni paavsti toetajateks, kellest kumbki end õigeks kirikupeaks pidas. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogu, mis komplitseeris olukorda aga veelgi, valides veel kolmandagi paavsti. Lõpuks kuulutati need [[Konstanzi kirikukogu]]l kõik vastupaavstideks ning ametisse nimetati [[Martinus V]], misjärel kolm ülejäänud paavsti olid sunnitud oma ameti maha panema. 10. rida: Viimaseks ajalooliseks vastupaavstiks oli aga [[Felix V (vastupaavst)\|Felix V]], kes valiti [[Baseli kirikukogu]]l [[1439]]. aastal ning pani oma ameti maha [[1449]]. aastal. Vaatamata sellele, et ametlik kirikupoliitika süüdistas vastupaavste kui skismaatikuid erinevates surmapattudes või vähemasti ebaväärikas käitumises, olid need süüdistused enamasti ~~põhjendamatud~~alusetud ning paavstide-vastupaavstide vastuolud seotud olid peamiselt kas kirikusisese või sekulaarse ja sakraalse võimuvõitlusega. 20. sajandil on vastupaavstideks nimetatud ~~mitmeid~~mitu katoliku ~~sektide~~sekti ~~juhte~~juhti, kuid nende mõju on äärmiselt väike, võrreldes ajalooliste vastupaavstidega. ==Vaata ka==

Vastupaavst: erinevus redaktsioonide vahel