Redaktsioon: 13. aprill 2017, kell 11:30 redigeeri Kaniivel (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 14 372 muudatust P Tühistati kasutaja 195.250.167.162 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 217.71.47.188. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. mai 2017, kell 19:01 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
92. rida: ===Pärast Põhjasõda=== Aastal [[1721]] andis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] Peetrile ametlikult keisritiitli (Imperaator) ( kuigi siseringis kasutati seda tiitlit Imperaator juba enne Põhjasõda) Peagi tunnistasid seda ka [[Poola-Leedu\|Poola]], [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa]] ja [[Rootsi]] valitsejad. === Peeter I reformid === 117. rida: Peeter I suri [[1725]]. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ja testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter Aleksejevitš ja enne abielu Katariinaga sündinud tütred. Pärast Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks [[Aleksandr Menšikov]] ja Peetri võimuloleku ajal ~~võimuletõusnud~~võimule tõusnud nn lihtrahvas ning troonipärijakandidaadiks Peetri abikaasa Katariina. Teise grupi liidriks oli vürst [[Dmitri Golitsõn]], koos ajalooliste aadlisuguvõsaesindajatega ning troonikandidaadiks tollal veel 10 -aastane Peeter I hukatud poja [[Aleksei Petrovitš\|Aleksei]] poeg [[Peeter II]]. Järgmise keisri valis/määras [[Kõrgeim Salanõukogu]], milles oli juhtpositsioonil Peetri soosik ja Peterburi kuberner [[Aleksandr Menšikov]] -– keisrinnaks sai 3 aastaks [[Katariina I]] nime all Peeter I abikaasa, kes suri [[1727]]. ==Reformid== 149. rida: [[Aleksei Petrovitš]] (1690–1718), kes oli abielus [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond\|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna]] printsessi [[Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel]]iga ning kelle poeg oli [[Pjotr Aleksejevitš]] Romanov (1715–1730), [[Venemaa keiser]] (1727–1730) [[Peeter II]] Peeter I 2. abikaasa Marta Elena Skawronska (1684–1727), Venemaa keisrinna (1725–1727) [[Katariina I]], kellega järglased: [[Anna Petrovna]] (1708–1728), abielus [[Schleswig-Holstein]]i [[Schleswig-Holsteini hertsogiriik\|hertsogiriigi]] hertsogi [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)\|Karl Friedrichiga]] (1700–1739) ning kelle poeg oli [[Karl Peter Ulrich]] (1728–1762), Venemaa keiser (1762) [[Peeter III]]. [[Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]]st, abiellus [[1745]]. aastal [[Anhalt-Zerbst]]i printsessi Sophie Auguste Frederikega (hilisema Venemaa keisrinna (1762–1796) [[Katariina II]]-ga. * [[Jelizaveta Petrovna]] (1709–1762), Venemaa keisrinna (1741–1762) [[Jelizaveta I]], seaduslike järglasteta. :Peeter I~~-se~~ favoriidid: [[Anna Mons]], [[Maria Hamilton]][http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=963] *Peeter I poolvenna [[Ivan V]] tütar Jekaterina Ivanovna (1691–1733) abiellus [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond\|Mecklenburg-Schwerini hertsogi]] [[Karl Leopold]]iga ning nende tütar Elisabeth Katharina Christine, oli abielus (1739) Anton Ulrich von [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond\|Braunschweig-Wolfenbütteliga]] (1714–1774). Venemaa keisrinna (1730–1740) [[Anna Ivanovna]] surma järel [[1740]]. aastal sai Anna Leopoldovna pojast Ivanist uus valitseja Ivan VI nime all. [[Burchard Christoph von Münnich]] poolt organiseeritud paleepöörde järel kuulutati alaealise poja Ivani regendiks [[Anna Leopoldovna]], kuni [[1741]] . aastani, mil Peeter I tütar [[Jelizaveta Petrovna]] viis kaardiväe toel läbi riigipöörde. ==Vaata ka==

Peeter I: erinevus redaktsioonide vahel