Redaktsioon: 9. märts 2016, kell 18:42 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. mai 2017, kell 16:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: '''NSV Liidu meistersportlane''' (lühendatult '''M''' või '''MS'''; [[vene keel]]es Мастер спорта СССР, venekeelne tavalühend МС) oli [[NSV Liit\|NSV Liidu]] sportlastele antud aunimetus. Nimetust hakati andma 1935. aastal ([[male]]s juba 1925) ning selle andmine lõpetati 1992. aastal. Meistersportlaseks saamiseks tuli sportlasel täita [[üleliiduline ühtne spordiklassifikatsioon\|üleliidulise ühtse spordiklassifikatsioon]]i järgunorm või järgunõuded<ref name="EE">{{EE\|6\|252}}</ref> ning ~~tiitlit~~tiitli ~~omistas~~andis [[NSV Liidu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]. Meistersportlaseks nimetamisega sai sportlane endale [[rinnamärk\|rinnamärgi]]<ref name="EE"/> ja tunnistuse. Esimestel märkidel ei olnud järjekorranumbrit, neid hakati kasutama alles 1949. aastal ja siis anti märk nr. 1 ~~võimlejale~~võimleja [[Albert Abramjan]]ile. Seisuga 1. jaanuar 1975 oli meistersportlase nimetuse saanud 108 100 sportlast ja aastaks 1988 oli neid 250 000<ref>[http://www.vedu.ru/BigEncDic/37136 Мастер спорта]</ref> . Aastast 1934 anti välja ka [[NSV Liidu teeneline meistersportlane\|NSV Liidu teenelise meistersportlase]] aunimetust. Selle saamiseks tuli sportlasel võita mõni suurvõistlus, näiteks [[olümpiamängud]], [[maailmameistrivõistlused]]. Esimesena pälvis teenelise meistersportlase aunimetuse kiiruisutaja [[Jakov Melnikov]].<ref name="EE"/>

NSV Liidu meistersportlane: erinevus redaktsioonide vahel