Vaindloo saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeleliselt kohendatud |
PResümee puudub |
||
12. rida:
}}
'''Vaindloo saar''' ([[rootsi keel|rts]], [[saksa keel|sks]] ''Stenskär''; 1933. aastast ''Vaindlo''; [[vene keel|vn]] ''Стеншер'') on [[saar]] Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar. Ta asub [[Kunda laht|Kunda lahe]] vastas Lääne-Virumaal [[Vihula vald|Vihula vallas]]. Saare pindala on 6,2 ha ja suurim kõrgus 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai
Vaindloo saarel asub [[Vaindloo hoiuala|Natura hoiuala]], mille eesmärk on kaitsta lindude pesitsusala. Kaitsealused liigid on [[kivirullija]], [[sooräts]], [[krüüsel]], [[tõmmukajakas]], [[jõgitiir]] ja [[randtiir]].
24. rida:
Vaindloo saarel on ka üks Eesti suurimaid [[rabakivi]]st [[rändrahn]]e, [[Vaindloo hiidrahn]], mille kõrgus on 7,7 m.
[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] viimastel aastakümnetel ning [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal tegutses Vaindlool [[tuletorn]]iteenistus ja hiljem ka [[Eesti merevägi]]. Alates 1919. aasta maist tehti saarel [[ilmavaatlus]]i ja mõõdeti merevee läbipaistvust [[Tartu Ülikool]]i Ilmade Observatooriumi jaoks. Eesti Vabariigi kuni 1940. aastani kehtinud haldusjaotuse järgi kuulus saar [[Viru maakond]]a. 1930
[[Talvesõda|Talvesõja]] ajal, 27. detsembri 1939 keskpäeva paiku heitsid kaks Soome tunnusmärkidega sõjalennukit Vaindloo saarele 9 pommi, mille tagajärjel purunes tuletorni aparatuur, kuid inimkaotuste kohta andmed puuduvad.
| |||