Baldur von Schirach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
5. rida:
Baldur von Schirachi isa Karl Baily Norris von Schirach oli sõjaväelane, kes errumineku järel töötas teatridirektorina. Baldur von Schirachi ema Emma Lynah Tillou Bailey Middleton von Schirach oli [[ameeriklased|ameeriklanna]]. Schirachite perekonnas oli neli last. Balduri vanem vend Karl sooritas [[1919]]. aastal Saksamaa sõjakaotuse ja ränkade tingimustega [[Versailles' rahu]] tõttu enesetapu.<ref>http://www.desertwar.net/baldur-von-schirach.html</ref>
 
17–aastaselt tutvus Schirach [[1925]]. aastal [[Adolf Hitler]]iga ja temast sai Hitleri veendunud pooldaja. Saanud täisealiseks, astus ta [[25. august]]il [[1925]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse]] (NSDAP). [[1928]]. aastal sai temast [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Üliõpilasliit|Natsionaalsotsialistliku Saksa Üliõpilasliidu]] (''Nationalsozialistischer Deutscher Studentenbund'') juht. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1931]] nimetati ta NSDAP noorsoojuhiks (''Reichsjugendführer'') ja ta sai ''SA-Gruppenführer''i auastme.<ref>http://www.dhm.de/lemo/html/biografien/SchirachBaldur/</ref> [[17. juuni]]l [[1933]] nimetas Hitler ta Saksa Riigi noorsoojuhiks (''Jugendführer des Deutschen Reiches'').<ref>http://www.historyplace.com/worldwar2/hitleryouth/hj-prelude.htm</ref> Talle allusid [[Hitlerjugend]] ja teised natsionaalsotsialistlikud noorteorganisatsioonid.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes astus Schirach vabatahtlikuna [[Wehrmacht]]i ja võttis [[1940]]. aasta mais ja juunis osa sõjategevusest [[Prantsusmaa]] vastu. Teda autasustati [[raudrist]]iga <ref>https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/Holocaust/Schirach1.html</ref>
 
Baldur von Schirachil oli mõjukaid vastaseid, kes punusid tema vastu intriige ja levitasid tema kohta laimavaid kuulujutte. Ta vabastati Saksa Riigi noorsoojuhi ametist ning [[7. august]]il 1940 määrati ta [[Viin]]i [[gauleiter]]iks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus varjas ta ennast [[Tirool]]is Richard Falki nime all, kuid andis ennast [[5. juuni]]l [[1945]] liitlastele üles. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti Schirach [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1946]] 20 aastaks vangi.<ref>http://www.holocaustresearchproject.org/holoprelude/bvs.html</ref> Põhiliselt süüdistati teda selles, et Viini gauleiterina oli ta vastutav 185 000 [[juudid|juudi]] deporteerimise eest. Schirach vabastati pärast karistuse kandmist [[30. september|30. septembril]] [[1966]]. [[1967]]. aastal avaldas ta mäletusteraamatumälestusteraamatu "Ich glaubte an Hitler" ("Ma uskusin Hitlerisse").<ref>http://www.holocaustresearchproject.org/holoprelude/bvs.html</ref>
 
==Isiklikku==