Vassili IV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Šuiskid |
PResümee puudub |
||
8. rida:
Vassili ajal suruti maha [[Bolotnikovi ülestõus]].
[[1607]]. aasta augustis alustas Poola Venemaa vastu järjekordset sõda, esitades uueks tsaarikandidaadiks [[Vale-Dmitri II]]. [[1. mai]]l [[1608]] sai Vassili [[Volhovi lahing]]us lüüa ja taganes [[Moskva]]sse. Sama aasta lõpuks oli suur osa [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigist]] juba Poola võimu all. Rahvas ja bojaarid lakkasid Vassilit toetamast ja ta võim oli sisuliselt olematu. Et võimul püsida, sõlmis ta [[1609]]. aasta veebruaris Rootsi kuninga [[Karl IX]]-
Pärast lüüasaamist Poola vägedelt [[Klušino lahing]]us [[24. juuni]]l [[1610]] kukutasid kunagised poolehoidjad, Vorotinski ja Mstislavski bojaarisuguvõsa liikmed, Vassili ja tegid ta vastu tema tahtmist mungaks. Moskva liideti [[Rzeczpospolita]]ga ja [[Vene tsaar|Vene tsaariks]] sai Poola kuningapoeg [[Władysław IV Waza|Władysław]]. Vassili viidi sõjavangina Poolasse, kus ta suri [[1612]]. aasta septembris [[Gostynin]]i kindluses [[Varssavi]] lähedal.
[[1613]]. aastal troonile valitud [[Romanovid]] tunnistasid Vassilit
Vassili Šuiski oli abielus Jelena Repninaga, keda on nimetatud [[bojaar]] Mihhail Repnini tütreks, kuid viimaste uurimuste järgi oli tollel vaid poeg Aleksandr. Jelena suri [[1592]]. aastal.<ref> Вячеслав Козляков. ''Василий Шуйский.'' Москва, 2007, стр 38.</ref>. Sellest abielust ei sündinud lapsi.
|