Marlene Dietrich: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P šanssoon > šansoon
Resümee puudub
4. rida:
Marlene Dietrich sündis 27. detsembril 1901 [[Berliin]]is. Terve kooliaja mängis ta [[viiul]]it ja alustas 17-aastaselt muusikaõpinguid Weimaris ja Berliinis. Kahe aasta pärast läks ta õppima Max Reinhardti lavakunstikooli ja selle kõrval esines väikestes rollides Berliini teatrites. 1922. aastal oli tal esimene lühike osa Georg Jacoby filmis "Nii need mehed on". Produtsent [[Rudolf Sieber]], Marlene hilisem abikaasa, valis ta varsti pärast seda väikesesse rolli režissöör [[John May]] filmis "Armastuse tragöödia". Järgmistel aastatel võis teda tihti näha filmides kõrvalosades.
 
1929. aastal sai Marlene ootamatult rolli, mis tegi ta üleöö kuulsaks ja pani aluse tema [[femme fatale]]'i, saatusliku naise kuulsusele. Selleks oli ööklubi riivatu lauljanna Lola Lola osa [[Josef von StarnbergSternberg|Josef von Sternbergi]]i filmis "Sinine ingel". Kohe pärast selle filmi lõpetamist läks Marlene Dietrich koos Josef von Sternbergiga Hollywoodi ja saavutas tema käe all töötades maailmakuulsuse kuue filmiga: "Maroko" (1930), "Autud" (1931), "Šanghai ekspress" (1932), "Laulude laul" (1933), "Punane keisrinna" ja "Saatan on naine" (1935).
 
Pärast vahekorra katkestamist Josef von Sternbergiga tõid Dietrichile edu niisugused filmid nagu "Iha" (1935), [[Ernst Lubitsch]]i "Ingel" (1937) ja eelkõige vesternkomöödia "Destry ratsutab jälle" (1939). Marlene Dietrich sai 1937. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kodakondsuse ja kritiseeris avalikult Saksamaal valitsevat [[natsionaalsotsialism]]i. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal esines ta maailmakuulsate filmilauludega Ameerika sõjaväelastele camp-show'de raames, mida korraldas 1941. aastal loodud United Service Organization.