Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
PResümee puudub
96. rida:
[[Tilsiti rahu]] järgi asutati aastal 1807 uus [[Vestfaali kuningriik]], mida valitses Napoléoni vend [[Jérôme Bonaparte]] ja mis sisaldas endise [[Hessen-Kassel]]i kuurvürstkonna, [[Braunschweig-Lüneburg]]i [[Braunschweig-Wolfenbüttel]]i vürstkonna ja endisi Preisi territooriume. 1810. aasta algul annekteeriti Vestfaali poolt ka Hannover ja Bremen-Verden, kuid mitte Saksi-Lauenburg. Püüdes kehtestada [[Kontinentaalblokaad]]i annekteeris Prantsuse keisririik 1810. aasta lõpul kogu Põhjamere ranniku (kuni Taanini) ja alasid piki laevatatavaid jõgesid, sealhulgas Bremen-Verden ja Saksi-Lauenburg ning mõned Hannoveriga külgnevad territooriumid.
 
Siiski ei tunnistanud [[George III]] valitsus Prantsuse annektsioonianneksiooni, olles jätkuvalt sõjas Prantsusmaaga läbi kogu perioodi, ja Hannoveri ministrid jätkasid tegutsemist Londoni kaudu. Hannoveri Riiginõukogu säilitas oma diplomaatilise teenistuse, mis säilitas sidemed riikidega nagu [[Austria keisririik|Austria]] ja [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]], kellega Ühendkuningriik ise oli tehniliselt võttes sõjas. Hannoveri armee saadeti laiali, kuid paljud ohvitserid ja sõdurid läksid Inglismaale, kus neist moodustati [[Kuninga Saksa Leegion]]. Leegion oli ainus Saksa armee, mis võitles jätkuvalt läbi kogu Napoléoni sõdade prantslaste vastu.
 
Prantslaste kontroll kestis kuni 1813. aasta oktoobrini, kui territooriumist käisid üle Vene [[Kasakad|kasakaväed]], ja [[Leipzigi lahing|Rahvastelahing]] [[Leipzig]]i all hiljem samal kuul lõpetas Napoléoni vasallriigi Vestfaali, aga ka kogu [[Reini Liit|Reini Liidu]], pärast mida [[Hannoveri dünastia]] valitsemine taastati. Endisest kuurvürstkonnast sai [[Hannoveri kuningriik]], mille kinnitas [[Viini kongress]] aastal 1814.