Moskva tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
54. rida:
[[15. sajand]]il hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] laienema mittevenelastega asustatud aladele. [[16. sajand]]i keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt [[15. sajand]]il alanud sõjad [[Kuldhord]]i järglasriikide [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ([[1552]]) ja [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigiga]] ([[1556]]), kuid säilis vastasseis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[vasall]]riigi [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]]. [[Ivan IV]] Julma, Moskva tsaar ([[1547]]–[[1584]]) valitsusajal [[1552]]. aastal liidendati [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]] [[Astrahani khaaniriik]] ning ühtlasi neile allunud rahvaste ([[marid]], [[mordvalased]], [[tšuvašid]], osaliselt [[baškiirid]], [[tatarlased]] ja [[udmurdid]]) asuala. Aastatel 1552–1584 pidasid marid nn [[Tšeremissi sõjad|Tšeremissi sõdu]] Moskva tsaaririigiga, kuid osa neist osales ka [[Moskva tsaar]]i [[Ivan IV]] vägede koosseisus [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] [[Vana-Liivimaa]]l.
Lõunasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]), Astrahani khaaniriigi vallutamise järel 1556. aastal saavutas tsaar [[Boriss Godunov]] [[1587]]/[[1589]]. aastal [[õigeusk]]liku [[Kahhethi kuningriik|Kahhethi kuningriigi]] kuninga [[Aleksandre II]]-ga ajutise liidulepingu, kuid [[Gruusia]] piirkond hõivati uuesti [[Pärsia]] [[Pärsia šahh|šahhi]] [[‘Abbās I Suur]]<nowiki/>e poolt ja liideti [[Pärsia impeerium|Pärsia riigiga]].
[[16. sajand]]i keskel hakkas Moskva tsaaririik arendama majandussidemeid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaaga]], tsaaririigi aladel anti kaubandusprivileege Inglismaa kaupmeestele, kes konkureerisid väliskaubanduses [[Hollandi vabariik|Hollandiga]]. [[1555]]. aastal asutatud [[Inglise Moskoovia Kompanii]]l oli 1698. aastani [[monopol]] Inglise ja [[Moskoovia]] kaubavahetuses. Inglise kaupmeeste eesmärk oli saada otsetee läbi Venemaa kaubanduseks [[Osmanite riik|Osmanite võimu all oleva]] [[Pärsia]]ga. Kaubakompanii laevad kasutasid [[Läänemeri|Läänemere]] vältimiseks seilamist ümber [[Skandinaavia]] [[Valge meri|Valgesse merre]] suubuva [[Põhja-Dvina]] suudme (tulevase [[Arhangelsk]]i linna) sadamat. Kauplemine [[Inglismaa]] ja [[Holland]]i [[kaupmees]]tega algas [[16. sajand]]i keskel, kui [[Richard Chancellor]] avastas meretee ümber [[Koola poolsaar]]e Arhangelskisse. Paarsada aastat oli Arhangelsk Venemaa ainuke meresadam. Põhiline kaubandus toimus Hollandi ja Inglismaaga, kuid [[navigatsioon]]ihooaeg kestis ainult neli kuud, [[Valge meri]] oli kaua jääs. Esialgu kandis asula nime ''Novõje Holmogorõ''.
| |||