Õhusaastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Koondasin skripti abil viited
9. rida:
[[Maa]]l on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega.
[[Atmosfäär]]is leiavad aset [[keemiline reaktsioon|keemilised reaktsioonid]], mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained ([[happed|hape]], [[sulfaadid]], [[nitraadid]], [[osoon]] jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik [[atmosfäär]]is olevad lisandid [[sadenemine|sadenevad]] lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: [[kuivsadenemine]] ja [[märgsadenemine]]. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla.
Õhusaaste levikut mõjutab [[atmosfäär]]i üldine [[tsirkulatsioon]]. Ilmastik saasteallika ümber määrab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lähevad. <ref name="Liblik2005">Liblik V, Karu H. ''Piire ületav õhusaaste'', Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2004 (Tallinn : Ilo Print)</ref>
 
== Looduslikud õhusaasteallikad ==
 
*[[Vulkaan]]iline tegevus – eraldub [[väävel|väävliühend]]eid, kloor- ja fluorvesinikke <ref name="Enviropedia">''Natural Air Pollution'',http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php</ref>
*[[Bioloogiline lagunemine]] – tekib [[vesiniksulfiid]]i<ref name="Enviropedia" />
*[[Metsatulekahjud]] – eraldub suitsu, tolmu, tuhka<ref name="Enviropedia" />
*[[Äike]] – eraldub lämmastikoksiide ja [[osoon]]i<ref name="Enviropedia" />
*[[Metaan]] – tekib [[loom]]ade [[seedimine|seedimisest]] <ref>What's yourname="mKgAL" impact? http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php</ref>
Õhku saastavad paljud meile märkamatud tegevused, näiteks satub [[kosmiline tolm|kosmilist tolmu]] [[planeet|planeedi]] Maa igale ruutkilomeetrile aastas 0,07 kg.<ref name="Liblik2005">Liblik V, Karu H. ''Piire ületav õhusaaste'', Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2004 (Tallinn : Ilo Print)</ref>
 
== Inimtekkelised õhusaasteallikad ==
40. rida:
== Õhusaaste mõju tervisele ==
 
On leitud, et õhusaaste põhjustab ka [[tervis]]ele riske. Õhusaastest põhjustatult võivad tekkida hingamisteede- ja südamehaigused, kopsuvähk, närvisüsteemi talituse muutused, enneaegne surm. Õhusaaste võib süvendada ka olemasolevaid haigusi, nagu näiteks [[astma]] ja eelnimetatud haigused. See, kas ja kui palju õhusaaste inimese tervist mõjutab, sõltub saaste kogusest ja kokkupuute tasemest.<ref> ''Worldname="zzUh8" Health/> Organization''
http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs313/en/index.html</ref>
 
Peamisteks tervisehäirete põhjustajateks peetakse peente osakestega seotud metalle/erinevaid [[orgaaniline aine|orgaanilisi aineid]]. Protsesside tagajärjel väheneb vere hapnikukudede võimekus ja südame töö nõrgeneb.<ref>Orru H,name="HSkrF" Merisalu E. ''Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele'', http://www.eestiarst.ee/static/files/001/ohusaaste_linnades_ja_selle_moju_inimeste_tervisele.pdf</ref>
Erinevaid rühmi mõjutab õhusaaste erinevalt. Riskirühma kuuluvad noored, vanurid ja madala sissetulekuga inimesed kogu maailmas, kes ei pääse ravile, sest visiit eriarstide juurde on liiga kallis. <ref>''World Healthname="x4koP" Organization'' http://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/databases/health_impacts/en/index5.html</ref>
 
=== Siseõhusaaste ===
Paljudes vaestes arenguriikides on üheks ohtlikumaks probleemiks siseõhusaaste. Siseõhusaaste tekib põhiliselt halvasti ventileeritud ahjudest, kus põletatakse [[puit]]u, [[sõnnik]]ut ja [[kivisüsi]]. Selline tegevus põhjustab hinnanguliselt aastas 1,6 miljoni inimese [[surm]]a. Rohkem kui pool surnutest on alla viieaastased lapsed. Kõrge suremusega arengumaades on siseõhusaaste neljandal kohal terviseriskifaktoritest, mis põhjustavad haigusi ja surma.<ref>''World Healthname="kgrvX" Organization''/>
http://www.who.int/heli/risks/indoorair/indoorair/en/index.html</ref>
 
=== Inimese kokkupuude õhusaastusega ===
57. rida ⟶ 55. rida:
*Saastunud õhu sissehingamine
*Laste kokkupuude saastunud ainetega. Väljas on saastunud nii liiv kui ka muu pinnas. Kui saastunud osakesed satuvad organismi, võib see tekitada tervisekahjustusi.
*Kokkupuude toiduainetega, mis on saastunud (nt [[muna]], [[piim]], [[liha]]. Loom on söönud põllul saastunud toitu ning ka temalt saadav [[produkt]] on saastunud)<ref>''The Environmentalname="0YglD" Blog''/>
http://www.theenvironmentalblog.org/current-environmental-issues/environmental-pollution/</ref>
 
== Õhusaastus Eestis ==
107. rida ⟶ 104. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Liblik2005">Liblik V, Karu H. ''Piire ületav õhusaaste'', Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2004 (Tallinn : Ilo Print)</ref>
<ref name="Enviropedia">''Natural Air Pollution'',http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php</ref>
<ref name="mKgAL">What's your impact? http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php</ref>
<ref name="zzUh8">''World Health Organization'' http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs313/en/index.html</ref>
<ref name="HSkrF">Orru H, Merisalu E. ''Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele'', http://www.eestiarst.ee/static/files/001/ohusaaste_linnades_ja_selle_moju_inimeste_tervisele.pdf</ref>
<ref name="x4koP">''World Health Organization'' http://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/databases/health_impacts/en/index5.html</ref>
<ref name="kgrvX">''World Health Organization'' http://www.who.int/heli/risks/indoorair/indoorair/en/index.html</ref>
<ref name="0YglD">''The Environmental Blog'' http://www.theenvironmentalblog.org/current-environmental-issues/environmental-pollution/</ref>
}}
 
==Välislingid==