'''Diagnoos''' [[meditsiin]]is on [[arst]]lik otsus [[haigus]]e olemuse ja [[haige]] seisundi kohta.
Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse [[ravi]] määramiseks, edasiste uuringute planeerimiseks, [[prognoos]]i määramiseks. Diagnoos ei ole enamasti lõplik, vaid see võib aja jooksul muutuda, kuna:
*Haigushaigus võib lõppeda [[tevistuminetervistumine|tervistumisega]] – sel juhul võetakse diagnoos maha.;
*Kroonilinekrooniline haigus võib aja jooksul kas süveneda või [[paranemine|paraneda]].;
*Haigushaigus võib koguni üle minna teiseks haiguseks, näiteks [[reuma]] läheb üle [[reumatoidartriit|reumatoidartriidiks]].
Ideaalsel juhul peegeldab diagnoos haiguse [[etioloogia]]t, [[patogenees]]i, anatoomilist substraati. Esialgse diagnoosina võib kasutada ka sümptomaatilisi diagnoose ([[nohu]], [[peavalu]]), kuid lõpliku diagnoosina tuleks neid võimalusel vältida. ReeglinaTavaliselt peakstuleks vormistamadiagnoos diagnoosivormistada [[ladina keel]]es.
Diagnoosis märgitakse ära kõik [[p+atsientpatsient|patsiendil]] esinevad [[haigus]]ed. Kusjuures tuuakse eraldi välja [[põhihaigus]] ja [[kaasuv haigus|kaasuvad haigused]]. Kaasuvate haiguste arv ei ole piiratud. Ei ole harvad juhused, kui inimesel on diagnoosis ära toodud 10 ja enam haigust.
Haigused võivad esineda ühes või mitmes [[organsüsteemelundkond|elundkonnas]]is. Mitmes erinevas organsüsteemiselundkonnas esinevad [[krooniline haigus|kroonilised haigused]] võivad anda aluse käsitleda haiget kui [[liitpuue|liitpuudega]] inimestinimesena.▼
▲Haigused võivad esineda ühes või mitmes [[organsüsteem]]is. Mitmes erinevas organsüsteemis esinevad [[krooniline haigus|kroonilised haigused]] võivad anda aluse käsitleda haiget kui [[liitpuue|liitpuudega]] inimest.
