Karl Popper: erinevus redaktsioonide vahel

Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on "''What is Dialectic''" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib [[Karl Marx|Marx]]i ja [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel|Hegel]]i [[dialektika]]t. Teos "[[Historitsismi viletsus]]" (''The Poverty of Historicism''), mis ilmus raamatuna alles [[1957]], ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud "[[Avatud ühiskond ja selle vaenlased]]" ([[1945]]). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved [[Platon]]i ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest [[totalitarism|totalitaristlikud]]. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit [[20. sajand]]i vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et [[kommunism]]ini on võimalik jõuda ka mitte[[revolutsioon]]ilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas [[Pluralism (poliitika)|pluralistliku]] [[avatud ühiskond|avatud ühiskonna]] mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult.

 

 

[[Inglismaa]] filosoofilises õhustikus oli Popper üksildane, sest seal domineeris [[Ludwig Wittgenstein]]ist mõjutatud [[tavakeelefilosoofia]], mille tähtsamad esindajad olid [[J. L. Austin]] ja [[Gilbert Ryle]]. Popper oli üks väheseid mõjukaid filosoofe Suurbritannias, kes selle koolkonnaga opositsioonis oli. Tal oli oma väike koolkond Londonis ja ta mõjutas [[teadusfilosoofia]] arengut kogu maailmas. Suurbritannias oli tal palju pooldajaid teadlaste seas.