|
== Eksperimendi põhimõte ==
VastavaltKvantmehaanika kvantmehaanikaleväidab, et kui osakese tuuma ei vaadelda, on taosakese olek kirjeldatud 2 oleku superpositsioonina, ehk tuum on samal ajal nii ergastatud kui mittemitteergastatud. Järelikult, kass, kes istub kastis, on samal ajal nii surnud kui elus. Kui kast avada, võib vaatleja võib näha vaid ühte võimalikku olekut,: kas tuum lagunes ja kass on surnud või tuum ei lagunenud ja kass on elus.
Eksperimendi põhiküsimusekspõhiküsimus on: millal muutub süsteem kahe oleku segust mingiks üheks konkreetseks olekuks? Eksperimendi eesmärgikseesmärk on näidata, et ilma reegliteta, mis näitavad, millal toimub lainefunktsiooni kollaps, millal kass sureb või jääb ellu, mitte ei eksisteeri kahe oleku seguna, ei ole kvantmehaanika täiuslik.
Kuna on ilmselge, et kass peab olema kas elus või surnud (kuna einende eksisteerikahe olekut,oleku miskombinatsiooni ühendabei endas nii elu kui surmaeksisteeri), siis on see seaduspära omane ka aatomi tuumale. See peab kindlasti olema kas ergastatud või mitte.
Suurtes keerulistes süsteemides, mis koosnevad mitmetest miljarditest aatomitest, dekoherents toimub dekoherents peaaegu hetkeliselt ning seetõttu ei ole võimalik, et kass oleks kasvõikas või mingilgi ajahetkel samal ajalkorraga nii surnud kui elus. Dekoherents ise on üks olulisemaid eksperimendi osi.
Originaalartikkel ilmus 1935. aastal. Artikli eemärgikseesmärk oli arutada [[Einsteini-Podolsky-Roseni paradoks]]i, mille avaldasid [[Albert Einstein]], [[Boris Podolsky]] ja [[Nathan Rosen]] eelnevalt samal aastal avaldasid. EPRi ja ScrödingeriSchrödingeri artikkel täheldasidtõid sisse “[[kvantpõimitus]]e” (saksa keeles ''Verschränkung'', inglise keeles ''quantum entanglement'', ScrödingeriSchrödingeri loodud terminitermin) imelikumõiste, veidra loomuseseisundi, mis on omane kvantolekutele, milleskus kaks süsteemi ilmnevad superpositsioonina.
== Vaata ka ==
|
