Fütoplankton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Phytoplankton bloom in the Baltic Sea (July 3, 2001).jpg|pisi|Fütoplanktoni põhjustatud [[veeõitseng]] [[Läänemeri|Läänemeres]], [[3. juuli]] [[2001]]]]
'''Fütoplankton''' ehk '''taimhõljum''' koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti [[Mikroorganismid|mikroskoopilistest organismidest]], kes elavad veekogude [[Eufootne vöönd|eufootilises kihis]]. Fütoplankterid on [[fotosüntees]]ivad organismid ja moodustavad enamuse veekogude [[Primaarproduktsioon|primaarprodukstioonist]], olles seega veekeskkonna [[toiduvõrgustik]]e alglüliks<ref name="Masing" />. Kuigi fütoplankton moodustab vähem kui 1% Maa fotosünteesivast [[biomass]]ist, toodavad nad enam kui 45% maakera aastasest [[netoprimaarproduktsioon]]ist<ref name="Falk" />.
Fütoplanktoni mõiste hõlmab kõiki [[Fotoautroof|fotoautotroofseid]] ehk süsinikdioksiidi päikeseenergia abil assimileerivaid mikroorganisme veekeskkonna toiduvõrgustikes. Erinevalt maismaa autotroofsete organismide [[Biotsönoos|kooslustest]], milles esinevad enamasti vaid [[taimed]], moodustab fütoplankton väga mitmekesise rühma. Fütoplanktoni alla loetakse nii [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] ehk päristuumsed [[protistid]] kui ka mõned [[Prokarüoodid|eeltuumsed]] [[Bakterid|pärisbakterid]] ja [[Arhed|arhebakterid]]{{lisa viide}}.
18. rida:
===Prokarüoodid===
'''[[Hõimkond]]''': [[Tsüanobakterid|''Cyanobacteria'']] – tsüanobakterid ehk sinivetikad. Tegu on üherakuliste või koloniaalsete bakteritega, millel puuduvad membraaniseoselised plastiidid. Esmaseks fotosünteesil osalevaks pigmendiks on klorofüll a, lisapigmentideks [[fükobiliinid]]. Assimilatsiooni saadusteks on [[glükogeen]] ja tsüanofütsiin. Tsüanobakterite hõimkonda kuulub neli seltsi, millest kolmel on planktilise eluviisiga esindajaid.<ref name="Reyrey" />
===Eukarüoodid===
57. rida:
==Ökoloogia==
Fütoplankterid on fotosünteesivad organismid, kes elavad kõikide ookeanide ja teiste veekogude ülemises veekihis, kuhu jõuab päikesekiirgust. Fütoplankton sünteesib vees lahustunud süsinikdioksiidist orgaanilisi ühendeid ja selle protsessi käigus peetakse ülal veekeskkonna toiduvõrgustikku.<ref name="Ghosal" /> Kuna fütoplankterid omandavad energiat fotosünteesimisel, siis peavad nad elama ookeanide, järvede, merede ja teiste veekogude hästi valgustatud pinnakihis. Fütoplanktoni fotosünteesi aktiivsus moodustab maakera fotosünteesi aktiivsusest ligi poole.<ref name="NASA1" /> Seega on fütoplankton vastutav suure osa Maa atmosfääris asuva hapniku tekke eest.<ref name="NASA2" /> Fütoplanktoni energia fikseerimine süsiniku ühendite kaudu on suure enamuse ookeanide ja ka mageveekogude toiduvõrgustike aluseks.
Fütoplanktoni elutsükkel sõltub väga oluliselt [[mineraaltoitaine]]te kättesaadavusest. Fütoplanktonile vajalikeks [[makroelemendid|makroelementide]] allikateks on [[nitraat]], [[fosfaat]] ja [[ränihape]]. Nende kättesaadavust mõjutab tugevalt nn [[bioloogiline pump|bioloogilise pumba]] (inglise ''biological pump'') (bioloogiliste protsesside süsteem, mille abil süsinikuühendeid transporditakse vee eufootilisest tsoonist veekogu sügavamatesse kihtidesse) ja ka veekogu põhjast tulevate mineraaltoitainete lisandumise poolt [[Süvaveekerge|süvaveekerke]] tõttu. Mõnede maailmamere alade fütoplanktoni populatsiooni kasv on limiteeritud raua puuduse tõttu. Mõned teadlased koguni peavad ookeaneid rauaühenditega väetamisel (inglise ''iron fertilization'') lahenduseks liigse [[süsinikdioksiid]]i sisaldusele atmosfääris.<ref name="Richtel" />. Rauaga väetamise vähese efektiivsuse ja ookeani ökosüsteemidega manipuleerimisega seostuvad vastuolud aga pidurdavad selliste ettevõtmiste läbiviimist.<ref name="Monastersky" />
Arvuliselt on kõige olulisemad fütoplanktoni rühmad ränivetikad, tsüanobakterid ja dinoflagellaadid. [[Kokolitoforiidid]] mängivad olulist rolli pilvede moodustusmisel, kuna nende elutegevuse tagajärjel satub atmosfääri olulisel hulgal [[dimetüülsulfiid]]i, mille osakesed käituvad pilvede [[kondensatsioonituum]]adena.
70. rida:
Veeõitsengute sagedus kasvab, kui veekogusse satub rohkelt fütoplankterite kasvuks vajalikke mineraaltoitaineid (nt lämmastiku- või fosforiühendeid), mille madal kontsentratsioon oli varem vohavat kasvu limiteerivaks teguriks.
Eestis esineb veeõitsenguid suve teisel poolel ligi 15% järvedes{{lisa viide}}. Need on enamasti põhjustatud tsüanobakteritest. Vetikate õitsemisega võib kaasneda ulatuslik hapnikusisalduse kõikumine veekogus, mis takistab teiste ökosüsteemi organismide eluliselt olulisi protsesse. Samuti võivad vohavad plankterid eritada vette [[vetikatoksiinid|toksiine]]. Tsüanobakterite toksiine on kindlaks tehtud ligikaudu 70, need on ohtlikud eelkõige [[püsisoojasus|püsisoojadele]] loomadele.<ref name="Rakko" />
== Vaata ka ==
78. rida:
==Viited==
{{
<ref name="Masing">Masing,V. 1992. ''Ökoloogia leksikon''.63.</ref>
<ref name="Falk">Falkowski, Paul.G. et al. 2004. ''The Evolution of Modern Eukaryotic Phytoplankton''. Science 305:
<ref name="Reyrey">Reynolds, C.S. 2006. "Ecology of phytoplankton". Cambridge University Press. Lk
<ref name="Ghosal">Ghosal; Rogers; Wray, S.; M.; A.. "The Effects of Turbulence on Phytoplankton". Aerospace Technology Enterprise. NTRS. Retrieved 6/16/2011.</ref>
<ref name="NASA1">[http://www.nasa.gov/topics/earth/features/modis_fluorescence.html "NASA Satellite Detects Red Glow to Map Global Ocean Plant Health"] NASA, 28 May 2009.</ref>
<ref name="NASA2">[http://www.nasa.gov/centers/goddard/news/topstory/chlorophyll.html "Satellite Sees Ocean Plants Increase, Coasts Greening".] NASA. 2 March 2005. Retrieved 12 January 2009</ref>
<ref name="Richtel">Richtel, M. (May 1, 2007).[http://www.nytimes.com/2007/05/01/business/01plankton.html?ref=science "Recruiting Plankton to Fight Global Warming"].New York Times 7)</ref>
<ref name="Monastersky">Monastersky, R.: "Iron versus the greenhouse." Science News, 30 September 1995, p. 220</ref>
<ref name="Rakko">Rakko, A. 2009.[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2839_2837.html "Veeõitsengud Eesti järvedes"]. Eesti Loodus 7:
}}
| |||