Soomusrongirügement: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
31. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:1. Soomusrongirug kasarmud.jpg|thumb|300px|right|Vasakul soomusrongi "Kapten Irv" meeskonna kasarm, paremal soomusrongi nr. 3 meeskonna kasarm, keskel kino-spordihoone ja sööklahoone.]]
[[30. november|30. novembrist]] [[1934]] liideti senised [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongirügement]] (Tapal) ja [[2. Soomusrongi Rügement|2. soomusrongirügement]] ([[Valga]]s) üheks Soomusrongirügemendiks asukohaga Tapal. Rongidelt võeti ära kuulipildurkompaniid ja likvideeriti dessantkompaniid. Viimaste asemel jäeti iga [[divisjon]]i koosseisu ainult üks jalaväerühm valve- ja [[Vahiteenistus (sõjandus)|vahiteenistuseks]].<ref>[[Mati Õun|Õun,name="Soomusrongid21" M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref><ref>Allandi, Hname="mfebB" (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 63</ref>
 
Rügemendi koosseisu kuulusid:
41. rida:
*meditsiiniambulants,
 
kokku 544 meest.<ref name="Salo161>Salo," U (2005): [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf ''Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.'']. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikool]], lk 161</ref> [[1939]]. aasta septembris oli rügemendi nimekirjas 467 meest.<ref name="Salo162>Salo," U (2005): [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf ''Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.'']. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikool]], lk 162</ref>
 
Soomusrongi nr. 2 Valgast ületoomine probleeme ei tekitanud. Kuna kasarmud olid juba ehitatud oma aja kohta küllalt moodsad ja avarad, siis paigutati isikkoosseis põhiliselt soomusrongi nr. 3 kasarmusse.
50. rida:
Maketil harjutati erinevaid lahinguolukordi; nn Tapa lahingu sai seal edukalt maha mängida ja kogu vastava varustuse täpselt lahingukorra järgi peale asetada. Nii sai luua keerulisi lahingusituatsioone ja samas nalja visata.
 
Teine kasutusel olev ruum oli õppeklass, kus õpetati ainet "Relva materiaalosa". Seal olid stendidel lahtivõetult kõik detailid püssist kuni kauglaskehaubitsani. Ruumi keskel laual asetses [[kuulipilduja]] oma täies ilus, mille tasutal sõdurpoisid armastasid ennast pildistada lasta.<ref>Allandi, Hname="Gi4yE" (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 30</ref>
 
Oma eksisteerimise ajal oli rügemendil arvestatav roll Tapa linnas. Ta kujundas elanike arvamust Eesti sõjaväest, sulas ühiste ürituste kaudu kokku linnarahvaga: kultuuri- ja spordielus osalemine, [[Eesti riigipühad|riigipühade]] ühine tähistamine jne. Rügement andis oma panuse linna arengusse. Mitmed Soomusrongirügemendis teeninud [[ohvitser]]id ja [[üleajateenija]]d ehitasid Tapale oma perele elumaja, nende lapsed käisid linna koolides.<ref>Allandi, Hname="8U1Q1" (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 5</ref>
 
===Sportlik tegevus===
[[1938]]. aasta suvel võtsid rügemendi võistlusmeeskonnad osa kokku 27 spordivõistlusest (neist 21 välis- ja 6 omavahelist võistlust). Eriti edukad tulemused ilmnesid [[jalgpall]]ivõistluste alal. Hooaja kestel pidas rügemendi jalgpallimeeskond 16 võistlust välismeeskondadega; võistlustest võideti 11, mängiti viiki 2 ja kaotati 3. [[1. Diviis]]i väeosade vahelises jalgpallivõistluste sarjas tuli rügemendi meeskond 1938. aastal diviisi meistriks.
 
Tänu rügemendi laskurühingute õhutusele oli tõusuteel ka [[laskesport]].<ref name="Sodur1938-48-1206-1207>Soomusrongirügemendi" elust ja tegevusest rahu ajal. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1938, nr 48, lk 1206-1207</ref><ref>Allandi, Hname="hpoC2" (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 58</ref>
 
===Rügemendi 20. aastapäev===
68. rida:
[[30. november|30. novembril]] toimus rügemendi võimlas veel segaeeskavaga pidu. Pidustused lõppesid laupäeva õhtul ballidega ohvitseride ja üleajateenijate [[Ohvitseride kasiino|kasiinodes]].
 
Paraku jäi see viimaseks Soomusrongirügemendi juubeliks.<ref>Allandi, Hname="rNyk7" (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 63-64</ref>
 
===Rügemendi likvideerimine===
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti Vabariigi okupeerimist ja liitmist Nõukogude Liiduga]] likvideeriti alates septembrist [[1940]] Eesti sõjavägi, millest moodustati [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. territoriaal-laskurkorpus]]. Soomusronge ei olnud korpuse koosseisus ette nähtud.<ref name="Soomusrongid21-22>[[Mati" Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21-22</ref>
 
[[Heljo Joorits]]a mälestustes alustati käsirelvade kokkukorjamist rügemendi staabihoonesse juba [[17. juuni]]l 1940, veel Eesti Vabariigi ajal enne [[Juunipööre|21. juuni riigipööret]], kui [[Tapa mõis]]a saabusid [[Tallinn]]ast kolm nahkkuubedes meest, neist kaks [[vene keel]]t kõnelevat.
 
Juuli alguses tuli rügementi vene jalaväeosa. [[Suurtükk|Suurtükid]] tõsteti suurtükivagunite alustelt ümber lahtistele kaubavagunitele ja viidi [[Nõukogude Liit|Venemaale]]. Kuuldavasti kasutati neid [[Inglismaa]]l valmistatud suurtükke veel [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Leningrad]]i kaitsmisel [[Oranienbaum]]i [[platsdarm]]il.<ref>Allandi, Hname="J0l5v" (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 64</ref>
 
Soomusrongirügement likvideeriti ning kõik selle [[vedur]]id ja [[vagun]]id, nii soomustatud kui ka soomustamata, võttis [[12. veebruar]]il [[1941]] üle Punaarmee [[Balti Erisõjaväeringkond]]. Eesti lahinguvagunite edasine saatus on teadmata. Tõenäoliselt need lammutati.<ref name="Soomusrongid21-22" />
 
==Relvastus==
105. rida:
| "Uku" || [[1920. aastad|1920. aastatel]] || kerge || 12 mm katlaraud || kaks 76 mm Vene kahurit tumbal
|-
| "Pikker" || 1920. aastatel || sega || 8-128–12 mm katlaraud || 76 mm Vene kahur tumbal, 107 mm Schneideri kahur lafetil
|-
| "Kõu" || [[1932]] || sega || 8-128–12 mm katlaraud || 76 mm Vene kahur tumbal, 107 mm Schneideri kahur lafetil
|-
| "Sabolotnõi" || [[1919]] + rügemendis remonditud || sega || 12 mm katlaraud || 76 mm Vene kahur tumbal, 107 mm Schneideri kahur lafetil
123. rida:
 
[[Pilt:76 mm m1902 sotamuseo helsinki 3.jpg|thumb|300px|right|76 mm Vene M1902 kahur.]]
Viiel kergel lahinguvagunil olid 4 raskekuulipilduja jaoks seadised ja kaitseluugid ning kahel ka pööratavad õhutõrjekuulipilduja seadised.<ref name="Salo162" />
 
Kroomnikkelterasest [[Soomus (sõjandus)|soomus]] ja rikošetiribidega kihiline soomus kaitsesid soomustläbistavate kuulidega püssi- ja kuulipildujatule eest (kihiline soomus kujutas endast kahte seina, mille vahel olid nurga all ja üksteist osaliselt katvad ribid). Ühekordse katlarauaga kaetud vagunid olid hoopis nõrgemad ning 1930. aastate lõpul hinnati, et need ei paku kindlat kaitset ka hariliku püssikuuli vastu. Betoonsoomus kujutas endast kahe metallseina vahele valatud betooni ja seda katsetati maailmasõdade vahel paljudes sõjavägedes.
129. rida:
1938. aastal ehitati ka Eestis ühele lahinguvagunile betoonist esisein, mis pakkus kaitset kuni 37 mm [[tankitõrjekahur]]i tule vastu.
 
Relvastuses oli kokku 38 suurtükki, 64 raske- ja 16 kergekuulipildujat.<ref name="Salo162" /> Nõrk oli soomusrongide [[õhukaitse]], enamiku õhutõrjekuulipildujate jaoks polnud valmis laskeseadeid.<ref name="Salo163>Salo," U (2005): [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf ''Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.'']. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikool]], lk 163</ref> Sidevahendeid ei jätkunud, rügemendis oli vaid 2 [[raadiojaam]]a ja igale divisjonile 7,5 km telefoniliini.<ref name="Salo162" />
 
==Organisatsioon==
Soomusrongid olid rahu ajal väljaõppe- ja katteüksused. See tähendab, et neid võis vajaduse korral kohe [[lahing]]usse saata, kuid kaitseplaanide kohaselt pidi [[mobilisatsioon]]i korral iga soomusrongi koosseisus olevatest kergetest ja rasketest suurtükivagunitest moodustatama üks kerge ja üks raske soomusrong.<ref name="Soomusrongid21>[[Mati" Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref> Piirikatteülesandeid pidid täitma soomusrong "Kapten Irv" [[1. Diviis]]i ja soomusrong nr. 3 [[2. Diviis]]i kaitsepiirkonnas.<ref name="Salo161" />
 
1940. aastal hakati kergeid lahinguvaguneid likvideerima ja nende kahureid [[jalavägi|jalaväele]] üle andma. Sõja korral pidi rügement välja panema ainult kaks rasket soomusrongi, millel on 107 mm kahurid ja 152 mm haubitsad. Samal ajal tuli jätkata raudteesuurtükiväe arendamist (kahele platvormvagunile oli parajasti käimas kahurite pealemonteerimine). Kõik need tööd jäid pooleli 1940. aasta suvel.<ref name="Soomusrongid21" />
 
===Raskekauglaskepatarei===
141. rida:
 
===Kitsarööpmelised soomusrongid===
Veel 1939. aastal nägi kaitseplaan sõja korral ette ka [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeliste]] soomusrongide kasutamise. Soomusrongirügemendis oli nende jaoks olemas neli 76 mm kahurit ja 16 raskekuulipildujat "Maksim" koos laskemoonaga. Mobilisatsiooni ajal tulnuks [[Mõisaküla]]s<ref name="Salo163" /> ehitada 4 suurtükivagunit, 1 soomusdresiin ja 2 soomustatud vedurit. Kuna nii projektid kui ka tootmisbaas olid olemas, saanuks seda kiiresti teha. Baasirongi moodustamiseks oleks võetud [[Raudteede Talitus]]elt 2 vedurit ja 8 vagunit.
 
1940. aastal välja töötatud Soomusrongirügemendi sõjaaegses koosseisus enam senist kahest kitsarööpmelisest soomusrongist formeeritavad divisjoni ei olnud. Seega kestis Eesti kitsarööpmeliste soomusrongide ajalugu vähemalt sõjalises mõttes ja plaanides kuni 1940. aastani, kuigi neid endid ei olnud juba ammu.<ref>[[Mati Õun|Õun,name="Uv76u" M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 18-19</ref>
 
==Sümboolika==
Soomusrongirügemendi (kui väeliik) embleem sümboliseeris seda, kuidas soomusrongid tormasid hulljulgelt lendava [[surm]]ana lahingusse, et võita Eestile iseseisvus. Rahvasuus nimetati embleemi "lendavaks surmaks raudteel" (stiliseeritud [[tiivad]], [[pealuu]], vaguni rattapaar).<ref>Allandi, Hname="1CLF0" (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 91</ref>
 
==Ülemad==
159. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Salo161">Salo, U (2005): [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf ''Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.'']. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikool]], lk 161</ref>
<ref name="Salo162">Salo, U (2005): [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf ''Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.'']. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikool]], lk 162</ref>
<ref name="Sodur1938-48-1206-1207">Soomusrongirügemendi elust ja tegevusest rahu ajal. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1938, nr 48, lk 1206–1207</ref>
<ref name="Soomusrongid21-22">[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21–22</ref>
<ref name="Salo163">Salo, U (2005): [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1370/24/tekst.pdf ''Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.'']. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikool]], lk 163</ref>
<ref name="Soomusrongid21">[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref>
<ref name="mfebB">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 63</ref>
<ref name="Gi4yE">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 30</ref>
<ref name="8U1Q1">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 5</ref>
<ref name="hpoC2">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 58</ref>
<ref name="rNyk7">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 63–64</ref>
<ref name="J0l5v">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 64</ref>
<ref name="Uv76u">[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 18–19</ref>
<ref name="1CLF0">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 91</ref>
}}
 
[[Kategooria:Soomusrongirügement| ]]