Vitaminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vitaminoloogia''' (tuletatud [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''vita'' 'elu' ja [[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''logos'' 'õpetus') on teadusharu, mis uurib vitamiinide keemilist ja molekulaarset struktuuri, biosünteesi, koostist, funktsioone, toimemehhanisme ning nende rolli organismi tervise hoidmisel ja säilitamisel ning rolli haiguste tekkes.<ref>Mosby's Medicalname="8UrMo" Dictionary, 8th edition. © 2009, Elsevier. [http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/vitaminology]</ref>

*[[1817]]. aastal viis prantsuse päritolu füsioloog [[François Magendie]] läbi ühe esimesi teadaolevaid [[A-vitamiin]]i kui [[kasvufaktor]]iga seotud katseuurimusi, kus koeri toideti üksnes suhkru ja veega ning koerad haigestusid paljudesse [[haavand]]itesse.<ref>Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.name="Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.riY0Y", Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)]</ref>

*[[1881]]. aastal avastas professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]], et looduslikud toitained sisaldavad lisaks tuntud põhitoitainetele tundmatuid aineid, mis on eluks hädavajalikud (''unknown substances essential to life''). Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja lasti 2,5 kuud hiljem vabadusse.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, 1881, [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pnname=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud"s4ENq" 31.07.2013)]</ref>

*[[1882]]. aastal viis [[Takaki Kanehiro]] jaapanlastest mereväelastel sisse muudatused [[toitumises]], söögikorrad hakkasid koosnema [[liha]]st, [[leib|leivast]], puu- ja [[juurviljad]]est jms) ja leidis, et katsealused ei haigestunud [[beriberi]]sse.<ref>[[Kazimierz Funk]], name="Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblemve50W". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>

*[[1895]]/[[1896]]. aastal õnnestus [[Vordermann]]il tõestada, et [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn valge (poleeritud) riisi söömisega, seda kinnitas [[Braddon]].<ref>[[Kazimierz Funk]], name="Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem2OenD". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>

*[[1896]]. aastal tegi [[Gerrit Grijns]] katseid kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku – (eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] ("katjang-idjoe" (''Phaseolus radiatus'', liha), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma toime, kui neid kuumutada üle 120 °C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], name="Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblemdr4Yr". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up>

*[[1910]]. aastal valmistas jaapani teadlane [[Umetarō Suzuki]] koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti ''[[oryzanin]]''i, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].name="[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]eaGtH", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9–10, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, name="Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-ChemiehSUWQ", Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref> Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.

*Aastatel [[1910]]–[[1912]] uuris Poola päritolu biokeemik [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid toiduainetes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles [[Kazimierz Funk]] esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lkname="lstio" 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilo kuivpärmist sai ta 0,6 g kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4–5 mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2–3 tunni pärast<ref>Funk, lkname="gcsO0" 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollisname="g6NIM" Eddy, lk 9, 1921</ref> Ta avaldas nn vitamiiniteooria (1912), milles tõi fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui ka alkoholis jm; aine on [[dialüüs]]iga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130 °C ta hävineb. <ref>Funk, lkname="pV36i" 30, 1914</ref> Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest<ref>Funk, lkname="gGCrs" 3, 1914</ref> (suurim kontsentratsioon [[seeme|seemnetes]], riisiteradel näiteks väliskoores), vitamiinid läbivad seemnete idanemise käigus mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll.<ref>Funk, lkname="gGCrs" 3, 1914</ref> Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini ''vita-amine'' kirjeldamaks keemiliselt sünteesitud ainete rühma, mis on vajalik vitamiinipuudusega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas [[avitaminoos]]ideks<ref>Funk, lkname="502r0" 2, 1914</ref> nagu: [[skorbuut]], eksperimentaalne [[skorbuut]] loomadel, [[beriberi]], eksperimentaalne beriberi lindudel (''Polyneuritis gallinarum''), [[Barlow' sündroom]] (saksa k ''Barlowsche Krankheit''), pellagra, rahhiit, [[osteomalaatsia]] jpt raviks.<ref>Casimir Funk, name="The Vitamines35Uno", 1 ed 1913, 2nd ed 1921</ref><ref>Funk, lkname="WcFIi" 4, 1914</ref><ref>Kenneth J.name="TxyDc" Carpenter</ref><ref>Walter Hollisname="DMybC" Eddy 1921</ref>

Funk arvas enda poolt keemiliselt sünteesitud ained, mille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti [[nikotiinhape|nikotiinhapped]] (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure''), millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla [[hormoonid]]e, [[fermendid|fermentide]] jms.<ref>Funk, lkname="Io40L" 6,35, 1914</ref>

Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lkname="g5zLp" 80, 1914</ref>

*[[1912]]. aastatel avastasid jaapanlased [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] Funki kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, name="Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem2iiKW". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35–36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>

*[[1913]]. aastal ekstraheeris [[Elmer Verner McCollum]] [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalse ainega on vajalik kasvuks, lisaks haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine "tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktoriks A" (ingl k ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9–10, 1941,name="URjve" />