Vikipeedia

Poweri arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P näpukas
P Koondasin skripti abil viited
47. rida:
1990-ndate algul otsis IBM võimalust vahetada [[CISC]]-disainil põhinevad AS/400 miniarvutid RISC-arhitektuuri vastu. Uue arhitektuuri arenduse koodnimi oli Amazon. Insenerid, kes selle kallal töötasid, andsid arhitektuurile nimeks PowerPC-AS ('täiustatud seeria' või 'Amazono seeria'). PowerPC-AS sai RSC-l põhinevaks mitme protsessoriga serveri platvormiks. Arenduse jätkudes laiendas IBM-i uurimislabor RSC-d, et toetada 64-protsessori sidumist ja lisada [[AS/400]]-le spetsiifilisi omadusi. Selleks tulid juurde RS/6000 arendaja ning lisasid mõned POWER2 omadused. Kogu arendus lõppes sellega, et 1995. aastal tuldi välja 64-bitiste A10 ja A30 [[protsessor]]itega ning hiljem lisandus RS64 liin, mida kasutasid nii AS/400 kui RS/6000 süsteemid.
 
AIM Allians jätkas PowerPC arendamist 1997. aastani, tuues välja PowerPC protsessorite teise põlvkonna: PowerPC 602 TV-bokside ja mängukonsoolide tarbeks; PowerPC 603, mis oli suunatud kandearvutitele; PowerPC 604 lauaarvutite jaoks; ja PowerPC 620, mis kujutas endast 64-bitist tippklassi protsessorit serveritele. 602 ja 620 ei leidnud küll kunagi laialdast kasutust, kuid 603 ja 604 ning nende järeltulijad said omal alal väga populaarseiks. Motorola ja IBM tegid ka PowerPC “Book E”<ref name="booke" />{{cite weblaienduse, mida kasutati sisseehitatud lahendustes: Motorola PowerQUICC protsessorites ja IBM-i PowerPC perekonnas.
|title=PowerPC Book E v.1.0
|publisher=IBM
|url=http://www.ibm.com/chips/techlib/techlib.nsf/techdocs/852569B20050FF778525699600682CC7▼
}}</ref> laienduse, mida kasutati sisseehitatud lahendustes: Motorola PowerQUICC protsessorites ja IBM-i PowerPC perekonnas.
 
AIM Alliansi viimane ponnistus oli kolmanda põlvkonna PowerPC 750 1997. aastal. Motorola ja IBM läksid pärast seda PowerPC arhitektuuri arendamisel eri teid. Nii arvuti kui ka sisseehitatud süsteemide turul leidsid “G3” protsessorid laialdast kasutust ja IBM jätkas järgmistel aastatel 750 perekonna arendust. Motorola seevastu valis sihtrühmaks sisseehitatud süsteemide turu, rõhudes PowerPC SoC disainile ja PowerPC 7400-le, mida nad kutsusid PowerPC neljandaks põlvkonnaks. See protsessor sisaldas Altiveci (SIMD üksus). PowerPC G4 tuli välja 1999. aastal ning seda kasutati lisaks Apple’i tööjaamadele ja sülearvutitele ka erinevates telekomi ettevõtetes.
65. rida ⟶ 61. rida:
2003. aastal ostis Tundra Motorolalt PowerPC 100 mikrokontrollerite perekonna. Samal ajal litsentsis Culturecom IBM-lt PowerPC tehnoloogia oma V-Dragon protsessori tarvis.
 
Motorola asutas 2004. aastal oma pooljuhtide osakonna asemele firma Freescale Semiconductor. Sel ajal tuli IBM välja POWER4 edasiarenguga POWER5. See tõstis PowerPC spetsifikatsiooni versioonini v.2.01<ref name="isa201" />{{cite webja edasi 2005. aastal POWER5+ arhitektuuriga versioonini v.2.02.<ref name="isa202" />
}}2004. aasta vältel litsentsis AMCC seoses PowerPC 400 perekonnaga IBM-lt intellektuaalse omandi ja töötajad.</ref name="amcc-powerpc400" /> Motorola/Freescale nimetas oma PowerPC perekonnad ümber vastavalt: e200, e300, e500 ja e600 ning kuulutas välja tuleva 64-bitise e700. Samal aastal asutas IBM koos 15 ettevõttega organisatsiooni Power.org, mille eesmärgiks on arendada Poweri arhitektuuril põhinevaid tooteid. <ref name="ce-innovation">http://www.power.org/news/pr/view?item_key=32f283c95428a73b1293053148a8c81e1a2361d1 </ref>▼
|title=PowerPC arhitektuuri raamat
|publisher=IBM
|url=http://www.ibm.com/developerworks/eserver/articles/archguide.html▼
| }}</ref> ja edasi 2005. aastal POWER5+ arhitektuuriga versioonini v.2.02.<ref name="isa202">{{cite web
|title=PowerPC arhitektuuri raamat, v.2.02
|publisher=IBM
|url=http://www.ibm.com/developerworks/eserver/library/es-archguide-v2.html▼
}}</ref>
2004. aasta vältel litsentsis AMCC seoses PowerPC 400 perekonnaga IBM-lt intellektuaalse omandi ja töötajad.<ref name="amcc-powerpc400">{{cite web |url=http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-nljun04-amcc.html
|title=AMCC ja Power arhitektuur
|publisher=IBM
▲}}</ref> Motorola/Freescale nimetas oma PowerPC perekonnad ümber vastavalt: e200, e300, e500 ja e600 ning kuulutas välja tuleva 64-bitise e700. Samal aastal asutas IBM koos 15 ettevõttega organisatsiooni Power.org, mille eesmärgiks on arendada Poweri arhitektuuril põhinevaid tooteid. <ref name="ce-innovation">http://www.power.org/news/pr/view?item_key=32f283c95428a73b1293053148a8c81e1a2361d1 </ref>
 
}}2005. aastal kinnitati Celli protsessori spetsifikatsioon,</ref name="cellbe100" /> mida olid IBM, Sony ja Toshiba neli aastat koos arendanud. Peamiselt kasutatakse seda Sony PlayStation 3-s. Cell protsessor kasutab üksikut 64-bitise Poweri arhitektuuri tuuma, millele on lisatud 8 iseseisvat SIMD tuuma, mida kutsutakse SPE-deks. IBM avaldas ka Xenoni protsessori, mis Microsofti Xbox 360 tarbeks loodud kolmetuumaline 64-bitine protsessor. Kuna Nintendol oli plaanis oma Wii mängukonsoolis kasutada 32-bitisel PowerPC arhitektuuril põhinevat Broadway protsessorit, oli IBM-l õnnestunud panna Poweri arhitektuuriga protsessorid kolme peamisse seitsmenda generatsiooni mängukonsooli.▼
2005. aastal kinnitati Celli protsessori spetsifikatsioon,<ref name="cellbe100">{{cite web
|title=Cell BE arhitektuur v.1.0
|publisher=IBM
|url=http://www.ibm.com/chips/techlib/techlib.nsf/techdocs/1AEEE1270EA2776387257060006E61BA▼
▲ }}</ref> mida olid IBM, Sony ja Toshiba neli aastat koos arendanud. Peamiselt kasutatakse seda Sony PlayStation 3-s. Cell protsessor kasutab üksikut 64-bitise Poweri arhitektuuri tuuma, millele on lisatud 8 iseseisvat SIMD tuuma, mida kutsutakse SPE-deks. IBM avaldas ka Xenoni protsessori, mis Microsofti Xbox 360 tarbeks loodud kolmetuumaline 64-bitine protsessor. Kuna Nintendol oli plaanis oma Wii mängukonsoolis kasutada 32-bitisel PowerPC arhitektuuril põhinevat Broadway protsessorit, oli IBM-l õnnestunud panna Poweri arhitektuuriga protsessorid kolme peamisse seitsmenda generatsiooni mängukonsooli.
 
P.A. Semi litsentsis IBM-lt Poweri arhitektuuri tehnoloogia oma PWRficienti protsessorite tarvis.
89. rida ⟶ 70. rida:
Freescale ühines Power.org-iga 2006. aastal ja IBM tegi PowerPC 405 spetsifikatsiooni uurimisrühmadele ja akadeemiale vabalt kättesaadavaks.
 
Power.org väljastas 2006. aasta septembris Power ISA versiooni 2.03.<ref name="isa203" />{{cite webKõik varasemad PowerPC spetsifikatsioonid jäävad 64-bitise Power ISA-ga ühilduvaks. Lisaks kõigele muule lisab see spetsifikatsiooni VMX, virtualisatsiooni ja vahelduva pikkusega kodeerimistehnoloogia (VLE).
|title=Power ISA v.2.03
|publisher=Power.org
|url=http://www.power.org/resources/downloads/PowerISA_203_Final_Public.pdf}}</ref> Kõik varasemad PowerPC spetsifikatsioonid jäävad 64-bitise Power ISA-ga ühilduvaks. Lisaks kõigele muule lisab see spetsifikatsiooni VMX, virtualisatsiooni ja vahelduva pikkusega kodeerimistehnoloogia (VLE).
 
2006. aasta neljandas kvartalis andis Power.org välja Poweri arhitektuuriplatvormi juhendi. See pani aluse Linuxi operatsioonisüsteemi jaoks loodud Poweri arhitektuuriga arvutite loomisele.
 
Aprillis 2007 avasid Freescale ja IPextreme litsentsimisprogrammi Freescale’i PowerPC e200 tuuma jaoks.<ref name="freescale-ipextreme-e200" />http://www Mais 2007 laskis IBM välja oma tippklassi mikroprotsessori POWER6, mis jooksis kiirustel kuni 5,0 GHz ja oli seega eelmise põlvkonna POWER5 protsessorist kaks korda kiirem.power POWER6 lisas POWER-sarja AltiVeci kümnendaritmeetikat toetava FPU. AMCC kuulutas samal ajal välja oma tippklassi sisseehitatud protsessori Titan, mis saavutas kiiruse kuni 2 GHz, kulutades selleks väga vähe energiat. See kasutab Intrinsity välja töötatud innovaatilist loogikadisaini ning on saadaval alates 2008. aastast.org/news/pr/view?item_key=68b01acc02e0cc96b4f0e72103ee2182ea74c08b
</ref> Mais 2007 laskis IBM välja oma tippklassi mikroprotsessori POWER6, mis jooksis kiirustel kuni 5,0 GHz ja oli seega eelmise põlvkonna POWER5 protsessorist kaks korda kiirem. POWER6 lisas POWER-sarja AltiVeci kümnendaritmeetikat toetava FPU. AMCC kuulutas samal ajal välja oma tippklassi sisseehitatud protsessori Titan, mis saavutas kiiruse kuni 2 GHz, kulutades selleks väga vähe energiat. See kasutab Intrinsity välja töötatud innovaatilist loogikadisaini ning on saadaval alates 2008. aastast.
 
2007. aasta juunis said Power.org-i liikmed valmis Power ISA v.2.04<ref name="isa204" />{{cite webspetsifikatsiooni. Edasiminekud olid suunatud peamiselt serverirakendustesse ning virtualisatsiooni. 2007. aasta septembris näidati Poweri arhitektuuri arendajate konverentsil Power ISA v.2.05 ja ePAPR spetsifikatsioone. Samuti avaldati seal PowerPC 970MP-l<ref name="conf2007" />
baseeruv Linuxi-põhine disain. Power ISA v.2.05 spetsifikatsioon avaldati 2007 aasta detsembris.<ref name="isa205">{{cite web/>▼
|title=Power ISA v.2.04
|publisher=Power.org
|url=http://www.power.org/resources/downloads/PowerISA_Public.pdf▼
}}</ref> spetsifikatsiooni. Edasiminekud olid suunatud peamiselt serverirakendustesse ning virtualisatsiooni. 2007. aasta septembris näidati Poweri arhitektuuri arendajate konverentsil Power ISA v.2.05 ja ePAPR spetsifikatsioone. Samuti avaldati seal PowerPC 970MP-l<ref name="conf2007">
http://www.power.org/news/pr/view?item_key=20eea4d0ce638d7641d7d04d529d9369fee9e280▼
</ref>
▲baseeruv Linuxi-põhine disain. Power ISA v.2.05 spetsifikatsioon avaldati 2007 aasta detsembris.<ref name="isa205">{{cite web
|title=Power ISA v.2.05
|publisher=Power.org
|url=http://www.power.org/resources/reading/PowerISA_V2.05.pdf▼
}}</ref>
 
2008. aasta aprillis muutis IBM oma Poweri arhitektuuril põhineva riistvara, System p ja System i tootemarki. Neid hakati nüüd kutsuma Power Systemsiteks. Samal ajal muutsid nad tootemarki ka i5/OS operatsiooni süsteemil millest sai IBM i. 25. mail 2008 oli IBM esimene, kes purustas 1 Petaflopi barjääri oma Roadrunner superarvutiga.<ref name="efbra" />{{cite web2008. aasta juunis võttis see maailma kiireimate arvutite Top500 nimistus esikoha, tõugates sellega troonilt seda kohta alates 2004. aasta novembrist hoidnud BlueGene/L nime kandva superarvuti. 16. juunil 2008 avalikustas Freescale QorlQ perekonnad: P1, P2, P3, P4 ja P5. Need olid PowerQUICC edasiarendused milles sisaldus kaheksatuumaline P4080. <ref name="0PeVe" />
|title=Roadrunner ületab petaflopi barjääri
|publisher=[[IBM]]
|url=http://www-03.ibm.com/press/us/en/pressrelease/24405.wss
}}</ref> 2008. aasta juunis võttis see maailma kiireimate arvutite Top500 nimistus esikoha, tõugates sellega troonilt seda kohta alates 2004. aasta novembrist hoidnud BlueGene/L nime kandva superarvuti. 16. juunil 2008 avalikustas Freescale QorlQ perekonnad: P1, P2, P3, P4 ja P5. Need olid PowerQUICC edasiarendused milles sisaldus kaheksatuumaline P4080. <ref>
http://media.freescale.com/phoenix.zhtml?c=196520&p=irol-newsArticle&ID=1165849▼
}}</ref>
 
2008. aasta septembris anti roheline tuli POWER7-l põhineva superarvuti Blue Waters loomiseks.<ref>http: name="5gSrO" //www.networkworld.com/community/node/32152</ref> Selle maksumuseks määrati 208 miljonit dollarit ja see peaks sisaldama 200 000 protsessorit, pakkudes 2010–2011 aastal mitme petaflopilist võimsust. 2008. aasta detsembris saadi valmis ePAPR v.1.0 spetsifikatsiooniga sisseehitatud Poweri arhitektuuril põhinevate arvutite jaoks.<ref>http://www.eetimes.com/news/design/rss/showArticle.jhtml?articleID name=212300381<"VtzZW" /ref>
 
Power ISA v.2.06 spetsifikatsioon väljastati 2009. aasta veebruaris.
 
Alates 2009. aasta juulist võimaldab Mentor Graphics kasutada Freescale’i QorlQ ja PowerQUICC III platvormidel mobiilset operatsioonisüsteemi Android. <ref name="MentorAndroid">{{cite web/>
|title=Mentor Graphics võimaldab Power arhitektuuril põhinevatel Freescale’i toodetel kasutada Android operatsioonisüsteemi▼
|publisher=Mentor Graphics
|url=http://www.mentor.com/company/news/android-freescale
}}</ref>
 
ISSCC 2010 konverentsil 2010. aasta veebruaris lansseeris IBM POWER/ protsessori ja avalikustas PowerPC A2 protsessori. Mõlemad on mitmetuumalised ja mitmelõimelised serveritele suunatud protsessorid, sisaldades igaüks enam kui miljard transistorit. Juunis kuulutas Freescale välja oma esimese 64-bitise tuuma e5500, mis on kasutusel QorlQ P5 perekonna protsessorites. <ref>{{cite webname="wm4NY" />
|title=Freescale avaldab 64-bitise QorlQ platvormi
|publisher=Freescale
|url=http://media.freescale.com/phoenix.zhtml?c=196520&p=irol-newsArticle_print&ID=1440425▼
}}</ref>
 
2008. aasta juuni seisuga on TOP500 nimekirjas maailmas kiiruselt kolmas ja kuues superarvuti ning 50 kiireimast superarvutist 22 kasutavad Poweri arhitektuuril põhinevaid IBM-i tehnoloogiaid. Esikümnesse kuulujatest 5 kasutab Poweri arhitektuuri protsessoreid arvutuselementidena ja üks kasutab neid kommunikatsiooniprotsessoritena.
200. rida ⟶ 153. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
▲ <ref name="booke">{{cite web |title=PowerPC Book E v.1.0 |publisher=IBM |url=http://www.ibm.com/chips/techlib/techlib.nsf/techdocs/852569B20050FF778525699600682CC7}}</ref>
▲ <ref name="isa201">{{cite web |title=PowerPC arhitektuuri raamat |publisher=IBM |url=http://www.ibm.com/developerworks/eserver/articles/archguide.html |}}</ref>
▲ <ref name="isa202">{{cite web |title=PowerPC arhitektuuri raamat, v.2.02 |publisher=IBM |url=http://www.ibm.com/developerworks/eserver/library/es-archguide-v2.html}}</ref>
<ref name="amcc-powerpc400">{{cite web |url=http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-nljun04-amcc.html |title=AMCC ja Power arhitektuur |publisher=IBM}}</ref>
<ref name="ce-innovation">http://www.power.org/news/pr/view?item_key=32f283c95428a73b1293053148a8c81e1a2361d1</ref>
▲ <ref name="cellbe100">{{cite web |title=Cell BE arhitektuur v.1.0 |publisher=IBM |url=http://www.ibm.com/chips/techlib/techlib.nsf/techdocs/1AEEE1270EA2776387257060006E61BA}}</ref>
<ref name="isa203">{{cite web |title=Power ISA v.2.03 |publisher=Power.org |url=http://www.power.org/resources/downloads/PowerISA_203_Final_Public.pdf}}</ref>
<ref name="freescale-ipextreme-e200">http://www.power.org/news/pr/view?item_key=68b01acc02e0cc96b4f0e72103ee2182ea74c08b</ref>
▲ <ref name="isa204">{{cite web |title=Power ISA v.2.04 |publisher=Power.org |url=http://www.power.org/resources/downloads/PowerISA_Public.pdf}}</ref>
▲<ref name="conf2007">http://www.power.org/news/pr/view?item_key=20eea4d0ce638d7641d7d04d529d9369fee9e280</ref>
▲ <ref name="isa205">{{cite web |title=Power ISA v.2.05 |publisher=Power.org |url=http://www.power.org/resources/reading/PowerISA_V2.05.pdf}}</ref>
▲ <ref name="MentorAndroid">{{cite web |title=Mentor Graphics võimaldab Power arhitektuuril põhinevatel Freescale’i toodetel kasutada Android operatsioonisüsteemi |publisher=Mentor Graphics |url=http://www.mentor.com/company/news/android-freescale}}</ref>
<ref name="efbra">{{cite web |title=Roadrunner ületab petaflopi barjääri |publisher=[[IBM]] |url=http://www-03.ibm.com/press/us/en/pressrelease/24405.wss}}</ref>
▲<ref name="0PeVe">http://media.freescale.com/phoenix.zhtml?c=196520&p=irol-newsArticle&ID=1165849}}</ref>
<ref name="5gSrO">http://www.networkworld.com/community/node/32152</ref>
<ref name="VtzZW">http://www.eetimes.com/news/design/rss/showArticle.jhtml?articleID=212300381</ref>
▲ <ref name="wm4NY">{{cite web |title=Freescale avaldab 64-bitise QorlQ platvormi |publisher=Freescale |url=http://media.freescale.com/phoenix.zhtml?c=196520&p=irol-newsArticle_print&ID=1440425}}</ref>
}}
 
== Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Poweri_arhitektuur"