Heelium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{keemElem|2|Heelium|He|4,0026|keVäärisgaas|2||||||}}
'''Heelium''' ([[keemiline sümbol]] '''He''') on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 2.
 
Heeliumi avastas prantsuse astronoom [[Pierre Jules Janssen]] 18. augustil [[1868]]. aastal.<ref>[http://menu.err.ee/uudised/elu/f2216ee8-5778-45f2-9e7a-3bb87b14062e 145 aasta eest avastati heelium], Menu, 18. august 2013</ref> Sama aasta 20. oktoobril avastas heeliumi Janssenist sõltumata ka inglise astronoom [[Norman Lockyer]].
 
[[Stabiilne isotoop|Stabiilseid]] [[isotoop]]e on kaks, [[massiarv]]ud 3 ja 4. [[Radioaktiivne isotoop|Radioaktiivsetest isotoopidest]] stabiilseima massiarv on 6 ja [[poolestusaeg]] 0,8 [[sekund]]it.
17. rida ⟶ 15. rida:
 
Nii [[heelium-3]] kui ka heelium-4 muutuvad [[keemistemperatuur]]ist madalamal [[temperatuur]]il [[ülivoolavus|ülivoolavaks]]. Absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel nad ei segune: heelium-3 [[lahus]]tub heeliumis-4 piiratud ulatuses, heelium-4 heeliumis-3 aga üldse mitte.
=== Heeliumi avastamine ===
 
HeeliumiHeelium avastasavastati spektroskoobi abil kõigepealt [[Päike]]sel. Avastajaks oli prantsuse astronoom [[Pierre Jules Janssen]]. Avastus toimus 18. augustil [[1868]]. aastal. <ref>[http://menu.err.ee/uudised/elu/f2216ee8-5778-45f2-9e7a-3bb87b14062e 145 aasta eest avastati heelium], Menu, 18. august 2013</ref> Sama aasta 20. oktoobril avastas heeliumi Janssenist sõltumata ka inglise astronoom [[Norman Lockyer]]. Alles 28 aastat hiljem õnnestus see element ka [[Maa]]l avastada.
 
==Viited==