Sooräts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Havai > Hawaii
Trükivea parandus
32. rida:
Eestis kuulub sooräts kaitstavate liikide [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]]. Ta on meil üldlevinud, aga väikesearvuline haudelind, kes elab [[soo]]del, [[luht]]adel, [[rannaniit]]udel ja mere[[saar]]tel<ref name="Loomade elu"/>. Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 10–300 paarile <ref name="hirundo" />.
 
Sooräts sööb põhiliselt [[närilised|närilisi]]<ref name="Loomade elu"/>. Lindudel ja [[putukad|putukatel]] on tema toidus teisejärguline osa<ref name="Loomade elu"/>. Täheldatud on soorätsu [[kala]] püüdmas. Ta on aktiivne mitte ainult öösel, vaid ka päeval.<ref name="Loomade elu"/> Päevane aktiivsus langeb kokku tema peamiste saakloomade, näriliste omaga. Sooräts lendab väga madalal maapinna kohal, vähem kui poole mmetrimeetri kõrgusel, ja kui kohtab saaklooma, napsab selle kinni. Samal maa-alal võib jahti pidada mitu soorätsu.
 
[[Suguküpsus]] saabub soorätsudel aastavanuselt. Kevaditi toimub [[mängulend]], mille käigus isaslinnud sööstavad maapinna poole, imiteerides rünnakut saakloomadele, ja plaksutavad tiibu. Soorätsudele on omased ebaühtlased tiivalöögid, mistõttu on öeldud, et ta lendab nagu liblikas või nahkhiir. Sooräts on üldiselt monogaamne.