Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lüübek > Lübeck |
P Koondasin skripti abil viited |
||
1. rida:
[[Pilt:Tallinna Raekoda 11-06-2013.jpg|pisi|Tallinna raekoda]]
[[Pilt:Ayuntamiento, vistas panorámicas desde Toompea, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 21.JPG|pisi|[[Tallinna kõrghooned|Südalinna kõrghooned]] ning raekoda]]
'''Tallinna raekoda''' on [[Põhja-Euroopa]] ainus säilinud [[gooti stiil]]is [[raekoda]]. See on pärit [[13. sajand]]ist ning seega vanim raekoda [[Baltimaad]]es ja [[Skandinaavia]]s. Kultuurimälestis nr 1199 <ref
Tallinna raekoja hoone asub [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsil]]. Raekoja juurde suunduvad [[Kullasepa tänav]], [[Dunkri tänav]] ja [[Vanaturu kael]]. Raekoja taga asub üks Tallinna lühemaid tänavaid [[Raekoja tänav]].
Tallinna raekoda oli [[keskaeg]]se [[Tallinna all-linn]]a omavalitsusorgani [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ametihoone. Linnavõim töötas raekojas [[1970]]. aastani, aga raekoda on endiselt linnavalitsuse esindushoone. Raekoda võtab külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja [[muuseum]]ina, kus saab tutvuda raekoja sajanditepikkuse [[arhitektuur]]ilise ja [[ajalugu|ajaloolise]] väärtusega<ref name="raekoda
Esimest korda mainiti suure koosolekuruumiga Tallinna raekoda kinnisvararaamatus [[1322]]. aastal ''consistorium''ina, millel oli tolle aja kohta lausa hiiglaslik kaubaladu (''cellarium civitatis'')<ref name="Eesti Entsüklopeedia"
Raekojast juhiti kogu linna [[poliitika|poliitilist]] ja [[majandus]]likku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks; mõnikord kasutati seda isegi teatriruumina, nagu eelpool mainitud sõnast "''teatrum''" järeldada võib. Seetõttu oli väga oluline, et raekoda asuks linna südames ja näeks välja esinduslik.<ref
Raekoda püstitati tolleaegse turuplatsi juurde. Osa esimese raekoja müüridest on säilinud tänapäevase raekoja idaosas. [[1370. aastad|1370. aastatel]] sai ta ümberehituse tulemusel tänapäevase pikkuse. [[1374]]. aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti ühekorruseline keldriga kiviehitis, mille [[pööning]]ut kasutati laoruumina. Selle pika ja kitsa hoone põhjafassaad on nüüdse kaaristu tagasein, kus veel praegugi võib näha tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid.<ref name="Masso 80"
[[2005]]. aastal sai Tallinna raekoda [[Euroopa Liidu Kultuuripärand]]i auhinna, [[Europa Nostra]] medali, mis on Euroopas kõrge tunnustus. [[27. juuni]]l [[2006]] andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile [[Elvira Liiver Holmström]]ile üle [[Sofía (Hispaania kuninganna)|Hispaania kuninganna Sofia]] [[Madriid]]is üleeuroopalisel tseremoonial. Selle medali andsid [[15. september|15. septembril]] 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial [[Tallinna linnapea]]le ja raekojale üle [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Siim Kallas]] ja Europa Nostra nõukogu liige [[Thomas Willoch]].<ref
== Arhitektuur ==
[[Pilt:Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 21-22 PAN.JPG|pisi|Toompea]]
Raekoda oli algselt hoone, kus linnakodanikud korraldasid ühiseid nõupidamisi. Hiljem kasutati seda linnavalitsuse hoonena. Lisaks on raekojas peetud kohut ja tutvustatud kaupa. Esinduslikke raekodasid hakati maailmas ehitama [[12. sajand]]il. Harikult püstitati need linna keskele turuplatsi äärde. Kuulsad on näiteks [[Lübecki raekoda]] (13.–14. sajand) ja [[Veneetsia Doodžide palee]] (alustatud 14. sajandi I poolel). Eestis on tuntud [[Narva raekoda|Narva]] (17. sajandi lõpp) ja muidugi Tallinna raekoda.<ref
Raekoda on ehitatud hallist [[paekivi]]st, katus aga [[savi]]st katusekividest<ref name="Hahn 22"
[[1346]]. aastal andis [[Taani kuningas]] võimu Eestimaal üle [[Saksa ordu]]le. [[Hansalinn]]ana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust, omades nn laokoha õigust. [[Kaubandus]]e kiire kasv ja majanduslik õitseng tingisid vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemise järele.<ref name="raekoda" />
Vanimat, idapoolset hooneosa pikendati [[1371]]–[[1374|74]] lääne suunas. See nüüdse pikkusega, kuid kitsam ühekorruseline hoone ei erinenud eriti palju suurest kodanikumajast. Kiviraiduri Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega aastatel [[1402]]–1404 sai hoone põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme.<ref name="raekoda" /><ref name="Eesti Entsüklopeedia" /><ref
Hoone ehitati kahekorruseliseks<ref name="Masso 80" />. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge [[sadulkatus]]e ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas mašikuliitaoliseks [[friis]]iks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise [[hilisrenessanss]]-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga ([[1627]]–[[1628]], G. Graff, taastatud 1952, arhitekt [[Albert Kukkur]])<ref name="Eesti Entsüklopeedia" /><ref name="Masso 80" />. [[1433]]. aastal parandati tornikiivrit, [[1439]] seati üles kell<ref name="Masso 80" />. Tornikiivri tipus on [[tuulelipp]] [[Vana Toomas]]<ref name="Eesti Entsüklopeedia" />.
[[Pilt:Vana Toomas Tallinna raekoja torni tipus 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Vana Toomas raekoja torni tipus]]
Vana Toomas kannab [[16. sajand]]i linnavahi riietust. Teda võib pidada Tallinna [[sümbol]]iks ning temast on loodud luuletusi<ref name="Hahn 25"
Hoone väljakupoolsel pikiküljel on peaaegu kogu [[fassaad]]i alumise korruse ulatuses lahtine [[arkaadkäik]] ehk võlvialune. Siia avanevad keldri sissekäigud ja aknad. Esialgne portaal asus fassaadi lääneosas. Praegune peasissekäik on ehitatud hiljem, arvatavasti [[18. sajand]]il. Ka endise portaali kõrval asuv uks on hilisem. Madalad juurdeehitised hoone lääneküljel on püstitatud 18. sajandi lõpul. Keldri läänepoolse osa ruumid on kaetud [[servjoonvõlv]]idega, mida kannavad tugevad neljatahulised [[piilar]]id. Osa selle keldri vaheseinu on ehitatud nähtavasti hiljem. Tugev müür eraldab läänepoolset keldriosa kahest tunduvalt madalamast idaosas paiknevast ruumist.<ref name="ReferenceA" />
Lahtisele teravale arkaadkäigule toetuv massiivne fassaad on rühmiti läbi lõigatud kitsaste nelinurksete akendega. Need aknad on natuke suuremad kui tavalistel elumajadel<ref name="Hahn 22" /><ref name="Rannu 33"
[[Pilt:Tallinna raekoja veesüliti 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Tallinna raekoja vasest veesüliti]]
Kaitserinnatise ja lohepeakujuliste [[veesüliti]]tega<ref
Esimese korruse läänepoolse osa ehituslaad on sarnane tema all asuva keldriruumi omaga: sellegi servjoonvõlve kandsid neli madalat neljatahulist piilarit. Keskajal oli siin arvatavasti nn kaubasaal, kus tutvustati kaupu, sõlmiti tehinguid jne. Kaubasaalist ida pool olev ruum, mille võlvid toetuvad samasugustele neljatahulistele piilaritele, oli keskajal piinakamber. Põhjapoolsesse müüri ehitatud trepi kaudu oli see ühendatud raesaaliga teisel korrusel, kus keskajal mõisteti kohut. Kahest väiksemast idaosas asuvast ruumist oli lõunapoolne varakambriks, kust ruumi läänemüüris asuva trepi kaudu pääses teisele korrusele linna arvepidamise ruumi (kämmerei). Nagu varakamber, nii on ka sellest põhja pool asetsev ruum kaetud [[silindervõlv]]iga. Selle ruumi läänemüüris oli ahi (kalorifeer ehk [[hüpokaust]]) raesaali kütmiseks.<ref
Peakorruse huvitavaimad ruumid on kuue [[võlvik]]uga kahelööviline pidulik kodanikesaal ja sellest idas asuv raesaal<ref name="Eesti Entsüklopeedia" />. Teise korruse lääneosas asuv 16,2 meetri pikkune ja 12 meetri laiune kodanikesaal on 7,5 meetri kõrgune kahelööviline ruum. Ruumi kannavad kaks Tallinna [[15. sajand]]i arhitektuurile tüüpilist kaheksatahulist piilarit. Kodanikesaal on kaetud kaheksaosalise madala servjoonvõlviga, mida eraldab kolmeosaline vööndkaar. Raekoja kagunurgas leiduv kõiki korruseid läbiv šaht oli käimla (''[[profatt]]'').<ref
=== Kodanikesaal ===
{{vaata|Kodanikesaal}}
[[Pilt:Tallinna raekoja kodanikesaal 2012 (2).jpg|pisi|Tallinna raekoja kodanikesaal (2012)]]
Raekoja suurt saali kutsutatakse [[kodanikesaal]]iks<ref name="Hahn 25" />. Kodanikesaal mahutab 100 inimest ja seal on [[klaver]] muusikaliste etteastete jaoks<ref
Kodanikesaalis on 9 akent, mis muudavad ruumi väga valgeks. Kodanikesaali ilme kujundavad kaks värvilist kolmevärvilise kalasabamustriga kaheksatahulist piilarit, mille [[talum]]il paiknevad [[tsistertslased|tsistertslaste]] arhitektuurist pärineva ja Tallinnas hiljem sageli esineva ehituskunstilise motiivina [[konsool (arhitektuur)|konsoolid]]<ref name="Hahn 25" />. Piilarid on sihvakad ja lisavad ruumile avarust. Kalasabamuster on taastatud läänepoolsel piilaril säilinud fragmendi eeskujul<ref name="Kangropool
Kahevõlviline ruum on 7 konsooliga jagatud 6 võlvikuks. Keskajal oli põrand laotud eri suurusega paekiviplaatidest, tänapäeval on plaadid ühetaolised.<ref name="Kangropool" />
Valmimisaegne kodanikesaal ei olnud siiski arvatavasti nii avar kui tänapäeval. Visuaalselt kitsendasid ruumi viinapuuväätidega maalingud, mis tõenäoliselt seinu ja lage katsid<ref name="Kangropool" />. Kodanikesaali lõunaseina idanurgas asuvad kaks väikest keskaegset käimlat profatti, üks meestele ja üks naistele<ref
Kodanikesaali seintel hoitakse ka [[1547]]. aastast pärit [[Tallinna rae piltvaibad|rae piltvaipade]] koopiaid.
56. rida:
=== Raesaal ===
[[Pilt:Tallinn Rathaussaal (2009).JPG|pisi|Raesaal (2009)]]
Vööndkaarte profiil koosneb kahest tugevast teravselgsest servamõikast. Sama kordub varieeritult kahevõlvilises kodanikesaali taga asuvas raesaalis. Madalreljeefsed [[päiskivi]]d raesaali võlvlaes on esimesi näiteid siinsele [[hilisgootika]]le iseloomulikust lamedast reljeefstiilist<ref name="ReferenceC" />. Raesaal on raekoja kõige tähtsam ruum. Seal pidasid raehärrad oma istungeid ja võtsid vastu otsuseid<ref name="Hahn 25" />. Raesaali mugavuste hulka kuulus see, et teda sai kütta. Keskajal ei olnud igas ruumis kaminat või mõnda muud küttesüsteemi, mis talvel oleks sooja andnud. Nurgas seisev [[kahhelahi]] ehitati alles mitu sajandit hiljem.
Raesaali seintesse on müüritud kaks rahakappi. Kappide tammepuust uksi ([[tamm]] on väga vastupidav puu) kannavad tinutatud raudhinged. Neid uksi sai lukku keerata, sest kappides hoiti raha, dokumente ja muid väärtuslikke asju.
63. rida:
[[Pilt:Reval, Rathaus-8400.jpg|pisi|Rahakapid esimesel korrusel]]
Raesaali kõrval asuvat kämmereid võis nimetada linna rahandusministeeriumiks. Seal peeti arvet linna kulude ja tulude üle. Ainult kämmerei kaudu pääses varakambrisse. Seal talletati rae kallihinnalisi tina- ja hõbenõusid ja muud suuremõõtmelist varandust, mis raesaali kappidesse ei mahtunud.<ref
=== Muud ruumid ===
Keldrit ja esimese korruse ruume (veinikeldrit ja kaubasaali) katavad neljatahulistele piilaritele toetuvad lihtsad ümarkaarsed servjoonvõlvid.<ref name="Eesti Entsüklopeedia" />
=== Arhitektuuri iseteadvus ===
Raekoja ehitamisel ei ole arhitektuurilist eeskuju imporditud ega otse üle võetud. See kujunes kohaliku paekivi pikaaegse töötlemiskogemuse, ehitustraditsiooni ja kivimeistrite tööoskuste põhjal. Mõned välismõjud on saanud Tallinnale ainuomase tõlgenduse ja kujundanud arhitektuurivorme kohapeal ainuomasel viisil ja omanäoliseks<ref name="raekoda9" />. Tallinna meistrid olid tõenäoliselt kursis [[Itaalia]] ühiskondlike hoonetega, mida näitab eriti arkaadkäik. Saksa raekodadest ei sõltu Tallinna raekoja arhitektuur aga mingil määral.<ref
Raekoja fassaadis, ruumistikus, detailides ja ühtlasi kogu põhiplaanis kajastub läbipõimunult midagi kaupmeeste esinduselamust, rangevormilisest linnusest ning kloostri saalruumide ja kirikute pidulikkusest. Üllatavalt kompaktses hoonekorpuses, mille jaoks valiti range lihtsusega konstruktiivsed raidvormid, leidsid peale suurte saalide koha ka rae mitmekülgsete ülesannetega seotud arvukad kõrvalruumid. Euroopa ühe vanima ja omapäraseima raekojana ning Tallinna profaanarhitektuuri esimese suurehitisena kehastas ta tugevaks kasvanud hansalinna jõudu ja iseteadvust.<ref
=== Ehituslugu ===
Ehitusuuringud on tõestanud, et raekoda paiknes samal kohal juba [[13. sajand]]il. Praegune, rohkem kui 600-aastane hoone rajati vana raekoja müüritisele<ref
Tallinn kujunes 14. sajandiks oluliseks vahesadamaks Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinna Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. Peamine Euroopast läbi Tallinna Venemaale liikuv kaubaartikkel oli [[NaCl|sool]]. Soolale järgnesid [[kangas|kangad]] ja [[heeringas|heeringad]]. [[Metall]]idel, [[vein]]il ja [[vürts]]idel oli samuti oluline koht. Osa eelnimetatud kaupadest jäi koduturule, aga enamik läks edasi Venemaale. Tallinnast lääne poole viidud kaupade hulgas oli esikohal [[teravili]]. [[Rukis]], [[puit]], [[lina]] ja paekivi olid Liivimaa päritolu kaubad. 15. sajandist pärineb enamik tänapäevani säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ja raekoda.<ref
Võib väita, et raekoda ehitati samuti soolale. Suurte töödega tehti algust 15. sajandi algul. 1402. aasta lihavõttepõhi tähistas raad veel vanas majas, kuid kohe pärast pühi alustati ehitustöid<ref name="Rannu 34" />. Tõenäoliselt juhtis neid töid kiviraidur Ghercke<ref name="ReferenceB" />. Võimalik, et juhtivad meistrid, kelle hulgas oli ka Ghercke, tulid all-linna [[Toompea]]lt, kus 14. sajandi viimasel veerandil olid lõppenud ulatuslikud tööd [[linnus]]es, Suure Toompea ringmüüril ja toomkirikus<ref name="ReferenceC" />. Ehitusplatsile toodi 600 palki, 581 prussi, 46 paari talasid ja 107 kivikoormat. Kivid toodi [[Lasnamäe]]lt, kus oli kiviraiujate küla. Dokumentides on säilinud ka vedajate nimed. Müüriladumiseks toodi tahumata kive, kuid mõned detailid tuli teha ka lihvitud kividest<ref name="Rannu 35"
[[1404]]. aasta lõpuks saadi ehitustööd valmis. Maksti ära meistritele, kes olid paika pannud katusekivid, klaasinud aknad ja koristanud ehitusprahi. Jõulupühi tähistas raad uues hoones. Ehitamine oli kestnud kaks ja pool aastat. Märkimisväärne on see, et ehitajad olid töötanud ainult suvel<ref name="Masso 80" /><ref name="Rannu 35" />. Veel mitu sajandit pärast ehitust kattis seinu valge lubjavõõp, mis jättis puhtaks siledad raidkivikonstruktsioonid<ref name="raekoda9" />. Ehitustööd jätkusid aga hiljemgi: remonditi katust ja torni, vahetati aknaklaase, laoti üles ahjud, tehti ümber trepiastmed<ref name="lemill.net"
[[Pilt:Tallinna raekoja kell.jpg|pisi|Tallinna raekoja kell]]
Ajaloolise Tallinna kuldaeg jääb 15. sajandi keskpaiga ja 16. sajandi alguse vahelisse perioodi<ref
[[Pilt:Tallinna raekoda; vaadatuna Voorimehe ja Kullassepa tänava nurgalt. (AM 8544 34 F 10170).jpeg|pisi|left|Tallinna raekoda, 1885–1890]]
[[1651]]–1652 viidi raekoja peasissepääs barokkarhitektuurile iseloomulikult üle hoone keskossa. Peaportaal suleti. Raekoja esinduslikkust ja omapära esiletoonud kaaristu ning keldri ja esimese korruse aknad müüriti kinni. Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja tükeldati eraldi ruumideks<ref name="raekoda5" /><ref name="Masso 80" />. 1860. aasta paiku ehitati nelinurksed aknad ümber teravkaarseiks<ref name="Masso 80" />.
[[1944]]. aastal toimunud pommirünnakus ([[märtsipommitamine]]) süttis raekoja tornikiiver ja hävis. See sai tõukeks raekoja ulatuslike [[restaureerimine|restaureerimistööde]] algusele pärast sõda<ref name="raekoda5" />. [[1952]]. aastal taastati torn. [[1959]]–[[1960]] avati taas kaaristu ja kõrvaldati fassaadidelt möödunud sajandi ümberehituste jäljed. [[1971]]–[[1975]] (arhitekt [[Teddy Böckler]], sisearhitektid [[Leila Pärtelpoeg]] ja [[Udo Umberg]])<ref
1952. aastal taastatud torni puitkonstruktsioon oli [[1996]]. aastaks osaliselt pehkinud ja selle plekk-kate lagunenud. Niisiis vahetati tornikiiver ja sümboolse tähendusega Vana Toomas välja. Vana Toomas oleks võinud suurema tormi korral alla kukkuda. Tööd algasid 1996. aasta alguses, kui Albu vallas valmistati vajalikud puitdetailid. Torni osad toodi Tallinna juunis ning algas nende kokkumonteerimine ja katmine [[vask|vasest]] plaatidega. Torni puitkonstruktsiooni katmiseks kulus 1,4 tonni vaskplekki. Viimase töönädala kolmapäeva õhtul liideti torni osad kokku ja esialgu raekoja kõrval maapinnal seisva torni otsa paigutati Vana Toomas. Esmalt tuli vana torni tugevdada, et ta töö käigus ära ei laguneks. Ülemine osa tõsteti alla alles kell kolmveerand 9. Esialgu plaaniti tööd lõpetada kell 3, kuid asi venis õhtuni. [[Tuul]] tõusis ja kui oli jäänud üles tõsta veel viimane torni osa, tekkis oht, et tuul hakkab töid segama. Lõpuks õnnestus kell 7 hakata torni viimast osa oma kohale panema. Torni liitmise ja jupikaupa ülespaigutamise töötas välja projektibüroo Sille insener Danil. Plaanid viis ellu AS Stinger [[Voldemar Metsaallik]]u juhtimisel. Tornikiivri aitas üles tõsta [[Pekkaniska]] autotõstuk.<ref name="Postimees
1970. aastate restaureerimistööde käigus taastati keskaegne suur saal, mis oli üle 300 aasta olnud ümber ehitatud väiksemateks kambriteks. Kambrite kütmiseks ehitatud ahjude kaks korstnajalga lammutati saali poolt kuni võlvlaeni. Võlvlae paekivisse 17. sajandil raiutud auk kaeti trossidel rippuva puitalusega, mis krohviti.<ref name="tallinn.ee"
1996. aastal, kui vana torn alla tõsteti, selgus, et 44-aastane Vana Toomas oli üleval mõõga kaotanud. Vana Tooma kinnitused olid peaaegu täiesti lahti läinud ja tuulelipu all olevast tornikerast tilkus vett. Ilmselt kukkus mõõk tuulega alla kas raekoja katusele või sattus mõne suveniirikorjaja koju. Tõnu Laugu arvates lagunes Vana Toomas kiirelt, kuna 1952. aastal jäeti kuju värvimata. Samuti ei tehtud midagi rauast kinnitusdetailide [[rooste]]tamise vastu. Lisaks oli puitkonstruktsioon valesti tehtud. Vett voolas sisse ja torn mädanes kiirelt. Uue torni ja tuulelipu tegemisel peeti neid vigu silmas. Vana Toomas krunditi [[tinamennik]]uga, värviti üle ja osaliselt kullati. Heleroheline tuulelipp on väidetavalt täpselt originaali sarnane. Vana Tooma nägu, käed, jalad, mõõk, lipp ja tornikera, millel kuju seisab, on kuldsed. Kõigeks selleks kulus umbes 4 grammi õhukesi kullalehti. Parandusettepanek tuli [[1992]]. aastal Teddy Böcklerilt [[AS Vana Tallinn]]ast. Tema väitis, et täieliku kuldamise kommet varem ei olnud. Osaliselt oli kullatud ka esimene 1530. aasta Vana Toomas. Vana Tooma originaal ja lohepeakujulised veesülitid, mis samuti osaliselt kullatud on, kinnitavad seda ütlust.<ref name="Postimees" />
[[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg|pisi|Tallinna Niguliste kirik]]
Tornikiiver oli selleks ajaks oma esialgse kuju paljude ümberehituste tõttu kaotanud. Praegune torn on rohkem [[Niguliste kirik]]u oma moodi. Ta on natuke saledam, nii et välisrõdule enam liikuma ei mahu. Nüüdne kiiver on iseloomulikum 17. sajandi hilisrenessansile. Ehitustööde aasta sügiseni oli tornikiiver vaskpunane ja siis värviti roheliseks. Torni vahetamine läks linnavalitsusele maksma 1,8 miljonit [[Eesti kroon]]i. Raha võeti linna eelarvest.<ref name="Postimees" />
Tallinna Raekoja pööning puhastati välja aastatel [[2002]]–2003. Pööningupoole lammutas ehitusfirma kuni „pööningu põranda tasapinnani“, mis oli tekkinud võlvidele kogunenud prahist. Selle sisse lammutajad ise ei kaevunud<ref name="tallinn.ee" />. Kaevetööde käigus leitud põnevad ja haruldased leiud on raekoja pööningul uudistamiseks väljas<ref name="pööninguleiud"
Raekoja võlvidepealselt veeti toona välja ligi 300 tonni ehk umbes 70 veoautokoormat prahti. Sellest enamuse moodustas võlvikuplite vahesid täitnud pinnas, mis ajalooliselt oli täitnud soojustuse ülesannet. Kaevetööde käigus tuli prahi seest välja üle 300 leiu, nende hulgas haruldasi dokumente ja esemeid. Neid uuriti, puhastati ja konserveeriti ning väike, kuid põnevam ja haruldasem osa neist on raekoja pööningul väljanäitusel. Näha saab pööningult leitud kirju raele ja raehärradele 14.–16. sajandist, keskaegseid [[tuletõrje]]vahendeid, tööriistu jms kuni [[1905. aasta revolutsioon]]iliste [[lendleht]]edeni välja.<ref name="pööninguleiud" />
[[Teddy Böckler]] ([[17. mai]] [[1930]] – [[8. detsember]] [[2005]]) oli Tallinna raekoja restaureerimis[[arhitekt]] alates [[1959]]. aastast kuni surmani. Restaureerimine lõpetati tema projekti järgi [[2006]]. aastal.<ref name="raekoda9" />
Enamikku 1970. aastate lõpul tehtud sisekujunduse elementidest ei heidetud minema, kuna Teddy Böckler leidis, et tegu on õnnestunud, tervikliku ja väärika sisekujundusega. Lisaks linnakodanike saali mööblile säilisid näiteks omal ajal väga moekad süsimusta [[polüester]]lakiga kaetud vaheuksed hüüdnimega "klaveriuksed". Klaveriuksed sobivad väga hästi kujunduse teiste mustade elementidega. Raekoja direktriss Elvira Liiver Holmström ütles, et ennistamise käigus tegeldi ka rekonstrueerimisega, mistõttu sai raekoja köök tagasi kunagi sealt välja lammutatud mantelkorstna. Korsten on ühtlasi trepikojaks, millest kulgeb pööningule keerdtrepp. Pööningusaal puhastati tolmust, uuendati ning sellest sai muuseumi- ja näitusepaik.<ref
[[Pilt:Tallinna Raekoda,.jpg|pisi|Tallinna raekoda jõulude ajal]]
[[17. aprill]]il [[2003]] kukkus raekoja pööningu prahikihist arheoloogilisel kaevamisel välja tulnud 17. sajandi korstnajala tükk läbi suure saali võlvlae ja saal suleti üritustele [[5. mai]]ni. Teddy Böckleri sõnul jäi enne 1650. aastat ehitatud korstnajalast umbes inimesekõrgune tükk lammutamata 1970. aastate restaureerimistööde käigus. Raekoja pööningu prahikihi väljakaevamistel puhastati välja kahe korstnajala ligi 2 meetri kõrgused jupid. Prahikihi hõõrdejõu püsimisabi kaotanud tellis jäi toetuma laevõlvi puitkattele, mille tross öösel rebenes.<ref name="tallinn.ee" /> Õnnetuse hetkel inimesi ruumis ei viibinud<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse" />.
[[2008]]. aastal avastati põranda alt keskaegne kogumiskaev ja mitmesuguseid makette. Samal aastal uuendati ka teisel korrusel asuvat kämmereid, mis oli rae arvehärrade tööruum ja 19. sajandi lõpust 1970. aastateni linnapea kabinet. 15. ja 16. sajandi rae arveraamatutest tehti koopiad, pandi vaatamiseks välja ning kogu ruum kujundati uuesti ümber.<ref name="Raekoda võlub" />
[[2009]]. aastal läks Tallinna raekoda kaheks kuuks (veebruaris-märtsis) remonti ja hoone suleti. Plaaniti suurremonti. Algselt oli plaanis ka põrandaremont ja mahukad renoveerimitööd. [[Dolomiit|Dolomiidist]] põrandaplaadid taheti asendada paekiviga. Lisaks oli kaevetöödega plaanis avada põrandaalune drenaaž, et selle olukorda uurida, samuti kavatseti eeldatavaid leide külastajatele eksponeerida. Rahapuuduse tõttu ettevõtmise mastaap vähenes. Remont toimus keldrisaalis, kuid üritusi ei toimunud ehitustolmu ja segava müra tõttu ka ülemises saalis. Keldri seinad ja kamin olid niiskuse tõttu pudedaks muutunud ja lagunema hakanud. Keldri lagi puhastati koorunud ja mustunud lateksvärvist ning värviti lubivärviga üle. Lisaks tehti remonti ülemise korruse töötajate ruumis, mis said uue korraliku mööbli ja valgustuse, mis enne remonti jättis ruumid liiga hämaraks.<ref
=== Raekoja torn ===
[[Pilt:Tallinna Raekoja tuulelipud.jpg|pisi|Tallinna Raekoja tuulelipud]]
Raekoja torn ehitati ühes raekojaga aastatel 1402–1404. Algselt oli tornil gootipärane püramiidjas kiiver. [[1627]]. aastal asendati see hilisrenessanss-stiilis kiivriga, mis on 26 meetrit kõrge. Raekoja torni kõrgus kaaristu alaosast tippu on 64 meetrit<ref
Raekoja torni saab üles ronida ja [[Tallinna vanalinn]]a teise nurga alt vaadata. Päris tornikupli servani, kust paistab piire, ei pääse, üksnes esimeste akendeni (täpselt tornikellani). Pooltel akendel on ees metallvõrk, ülejäänutel trellid. [[Trepp]] on järsk, aga kuna torn pole kõrge, siis pole see probleem. Lähedalasuva restorani [[Olde Hansa]] köögist levib trepikotta piparkoogi lõhn<ref
=== Vana Toomas ===
[[Pilt:Tallinn Vana Toomas 1530 (2009).JPG|pisi|1530. aasta Vana Toomas]]
[[Vana Toomas]] on tänapäeval oluline Tallinna sümbol. Raekoja tippu asetati see [[tuulelipp]] aastal [[1530]]. Kuuldavasti oli tuulelipu modelliks [[talupoeg]]. Poisina hiilgas ta Tallinna baltisaksa eliidi korraldatud kevadistel [[ammulaskmine|ammuvõistlustel]], mille käigus lasti ammunooltega posti otsa püstitatud puust värvilist [[papagoi]]d. Temal õnnestus ainsana pärast pikaleveninud võistlust see alla lasta. Tema madal sünnijärgne staatus ei võimaldanud aga talle auhinda anda. Selle asemel sai ta tänu linnapeale igavese au linnavalvurina. Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn [[Märtsipommitamine|9. märtsi pommirünnakus]] põlema süttis. 1952. aastal taastati tornikiiver ja üles seati Vana Tooma koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ja torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas, on praegu raekoja iidses keldris<ref name="Tallinna raekoda" />. 1952. aasta Vana Tooma koduks on [[Tallinna Linnamuuseum]]<ref
==Sisustus==
Mida olulisem on ruum, seda luksuslikum on selle sisustus. Raesaali seinu katsid vanasti [[maal]]id ja piltidega [[seinavaip|seinavaibad]], mis erinesid praegustest. Keskaegsest kallihinnalisest mööblist on säilinud tähelepanuväärsed raepingid <ref name="Hahn 26"
[[1667]]. aastal kaeti raesaali lääne- ja idaseina põhjapoolsed lõigud nikerdatud puitfriisiga, mille elegantselt keerduvasse palmikvääti kombineeriti osavalt jahistseenid ja muud nikerdatud figuraalsed reljeefid<ref name="lk123
Traditsioon maalida raekodadesse moraliseerivaid kohtumõistmisteemalisi kompositsioone pärineb [[Madalmaad]]est, kus seda praktiseeriti juba 13. sajandil. Sujuv valguse ja varju vaheldus ning särav ja soe koloriit on Tallinna raekoja istungitesaali tänini kaunistavate Akeni maalide peamisi võlusid<ref name="Reference378" />. Kuid ka jõuliste figuuride käsitluses ja kompositsioonis esines Aken oskusliku meistrina. Maalides mõnevõrra ilmnev hollandi ja flaami kunsti ([[Rubens]], [[Rembrandt]]) mõju süvendab ettekujutust J. Akenist kui meistrist, kes oli kursis oma kaasaegse kunsti saavutustega. Raekoja maalid ei ole kvaliteedilt ja maneerilt võrdselt head. “Seeba kuninganna” ning “Kristus teenarirahaga” on ülejäänuist kohati tunduvalt nõrgemad ning nende maalimaneer reedab teiste maalijate, tõenäoliselt meistri abiliste kätt.<ref
Eriline väärtus on meie päevini säilinud bürgermeistrite pingi külgtugedel. 14. sajandist pärineva pingi külgleenil on kujutatud [[Tristan]]i ja [[Isolde]] kohtumine ning [[Simson]]i võitlus lõviga. 15. sajandist pärineva pingi otsatoed on kaunistatud [[Taavet]]i ja [[Koljat]]i võitlust kujutava stseeniga ning stseeniga, kus Delila lõikab maha Simsoni juuksed. Viimane reljeef kujutab [[Aristoteles]]e sattumist nõiduslikku [[Phyllis]]e võrku<ref name="Rannu 36" />. Phyllis ajanud Aristotelesel pea nii segi, et see lubanud tal enda seljas isegi ratsutada. Selle pildiga tahetakse mõista anda, et naiselik kavalus teeb vahel võimatugi võimalikuks. Muuseas on seda kujutist tõlgendatud ka nii, et ükskord olevat jutukas raehärra rae saladused oma naisele välja lobisenud. Et teda karistada ja häbistada, sunniti teda oma naisele hobuseks olema.<ref name="Hahn 26" /> Hiljem on liidetud kaks skulptuuri: “[[Ristija Johannes]]e pea” ja “[[Veronika]] rätt”. Nende autor on [[Clawes Sittow]], tuntud maalikunstniku [[Michel Sittow]]i isa.
Raekojas on kõik raiutud kividetailid (sambad, kaared, mõned kivid) ja puunikerdused värvitud ja kullatud. Allegoorilised moraliseerivad süžeed kujutavad truudust ja salakavalust, nõrkust ja jõudu, mehisust ja õiglust. Sama eesmärk on raehärrade jaoks mõeldud manitsustahvlil: “Aastal 1651. Raehärra, kes sa ka ei oleks, astudes raekotta ametitalitusele, heida ära selle ukse ees kõik eraelu ärritused: viha, ülekohus, vaen, sõprus, meelitused; ühiskonnale alista oma isik ja mure, sest nii, nagu sina oled teistele õiglane või ebaõiglane, nõnda esined sina ka Jumala kohtu ees kohtualusena.”
Raekoja ruume kasutati mitmel otstarbel. Peale raeistungite korraldati seal pidustusi ja teatrietendusi. Keldrikorrusel asusid laoruumid ja veinikelder, esimesel korrusel arkaadkäigu taga olid kaubasaal ja piinakamber. Põhiruumid olid teisel korrusel; siin asusid kodanikesaal, raesaal, kämmerei, varakamber ja raeköök. Raekoda köeti keldrikorrusel asunud [[kalorifeer]]i – õhusoojendi – abil.<ref name="Rannu 35" />
Tallinna raekojas, mis restaureeriti aastatel 1971–1975, toimuvad praegu pidulikud vastuvõtud, teatrietendused ja kontserdid<ref name="Rannu 36" />. Esimesel korrusel saab raekoja külalisteraamatute abil ülevaate kuulsatest külalistest, kes raekojas aegade jooksul on käinud. Nende hulgas, kelle autogramme näha saab, on [[Venemaa]] viimane keiser [[Nikolai II]] ja [[Suurbritannia]] kuninganna [[Elisabeth II]]. Keldris ootab külastajaid Vana Toomas aastast 1530 ning ajaloolised maketid linnamüürist, -väravatest ja keskaegsetest hoonetest. Pööningul on väljas 2002.–2003. aasta kaevetööde leiud uudistamiseks väljas.<ref name="pööninguleiud" />
===Tallinna rae piltvaibad===
152. rida:
Tallinna raekoda tellis [[Oxford]]ist ettevõttelt Hines of Oxford keskaegsete [[gobelään]]ide koopiad. Elvira Liiver Holmströmi sõnul on ime, et kõik gobeläänid on säilinud. [[1909]]. aastal tahtis linnavolinikust ärimees [[Albert Koba]] vaibad maha müüa ja saadud raha eest kooli või haigla ehitada. Sõda vaipade saatuse üle jõudis Tallinna [[ajaleht]]ede esikülgedelt isegi [[Riia]] ja [[Peterburi]] [[ajakirjandus]]se. Avalikkuse survel vaipu ei müüdud.
Esimese maailmasõja ajal viidi vaibad pitseeritud kastis [[Moskva]]sse. Tänu [[Jaan Poska]]le naasid need koos [[Tartu rahu]]ga Eestisse. Linnamuuseumi varade hulgas on vaibad 1937. aastast.<ref
== Raad ==
[[Pilt:Tallinna vapp Tallinna raekoja seinal 20090618 by Ahsoous.jpg|pisi|Tallinna vapp Tallinna raekoja seinal]]
Juba [[1248]]. aastal kinnitas [[Taani kuningas]] [[Erik IV]] Tallinnale [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõiguse]], millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud [[Tallinna raad]]. Sellega astus Tallinn [[Euroopa]] õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni [[1970]]. aastani. Tänapäevani munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist ülesannet linna esindushoonena.<ref name="raekoda5" />
Üks olulisimaid vabalinna privileege oli luua linnanõukogu ehk magistraat. Magistraadi ülesanne oli “järgida linna kasu ja hüvangut”. Raad andis välja [[seadus]]i, sõlmis kokkuleppeid, tal oli oma [[pitsat]]. Raad müntis [[raha]], määras inimesi ametisse, valvas korra ja kaubanduse üle linnas, käsutas linna vara, juhatas linna kaitset, korraldas kindlustuste ehitamist ja sõjaväe ülalpidamist, pidas kohut ja jälgis kohtuotsuste täitmist. Raad pööras tähelepanu linlaste olmele ja väljanägemisele<ref name="Rannu 33" /> ning võttis vastu riietusreglemendid. Raekojas otsustati kõik tähtsad küsimused: kui mitu uut torni linnamüüri ehitatakse, mis juhtub teolt tabatud varastega, mitu pulmakülalist kaupmees oma pulma tohib kutsuda ja mitu {{kas|puuda}} kuldehteid tohib kanda [[kullassepp|kullassepa]] naine<ref name="Hahn 22" />. Rae ülesanne oli linna rahvusvaheline esindamine: [[leping]]ute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega, hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel, kaubandusläbirääkimiste pidamine, oma kodanike huvide kaitsmine välismaal, seaduslikkuse ja korra tagamine, linna kaitsevõime eest vastutamine, arvepidamine linna [[kinnisvara]] üle, [[maksud]]e kogumine, osaline arvepidamine kirikute ja [[seek]]ide tulude ja kulude üle jne. Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid. Lisaks tuli pidada kirjavahetust teiste võimukandjatega ning vaadata läbi linnakodanike palveid ja kaebusi<ref name="raekoda38
Alguses kuulusid rae koosseisu vaid [[raehärra]]d – nõunikud, kes valiti [[kaupmees]]te seast. 13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks bürgermeistrit. Raehärrade arv ei olnud püsiv, 16. sajandi lõpul oli neid 14<ref name="Rannu 34" />. Üldiselt kõikus raehärrade arv 19 ja 25 vahel<ref name="raekoda38" />.
Raehärrade eesotsa kuulusid tol ajal 4 bürgermeistrit<ref name="Rannu 34" />. Hiljemalt 16. sajandi keskpaigast kuulus rae koosseisu ka [[sündik]]. Lisaks oli rae teenistuses palgalisi, kes ei kuulunud rae koosseisu: kirjutaja, kohtuteenrid, majahoidja jne. Rae töövormiks olid istungid, mida reeglina peeti raekojas, kirjutajatoas või [[Pühavaimu kirik]]us, kus toimusid raeliikmete ühised [[jumalateenistus]]ed<ref name="raekoda38" />. Üks bürgermeistritest, reeglina kõige kogenum ja parem seadustetundja, oli eesistuja, kes juhatas raeistungeid ühe aasta jooksul. Sellele kõrgele ametipostile asudes küsis eesistuja tingimata teistelt raehärradelt, kas nad on tema kandidatuuriga nõus.<ref name="Rannu 34" />
Raad tegutses aasta kaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn istuva ehk istungeid pidava rae. Aastaks tagasi tõmbunud osa raest nimetati vanaks või puhkavaks raeks. Kuna algselt oli raehärra amet auamet, oli raehärradel istungitest vaba aastat vaja oma elu ja majanduse korraldamiseks. Siiski osalesid vana rae liikmed oluliste otsuste langetamises või täitsid avalikke ameteid, näiteks arveraamatupidaja (kemmereri) või Pühavaimu seegi eestseisja oma.<ref name="raekoda38" />
Rae koosseisu valiti vaid laitmatu mainega kaupmehi. Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust [[abielu]]st ja omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud teenida elatist käsitööga, s.t pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Vältimaks võimu kuritarvitamist, ei valitud rae koosseisu korraga vendi ega isa ja poega; valimiste juures ei tohtinud viibida kandidaadi sugulased ega hõimlased<ref
Igal vabal linnal oli õigus [[münt]]e vermida. Müntimine toimus ainult rae korraldusel. Selleks olid linnal mündikoda ja mündimeister. Keskajal paberraha veel ei tuntud, kasutusel olid ainult mündid. Iga münt oli just niipalju väärt kui temas sisalduv metall.<ref name="Hahn 22" />
===Tallinna raad kui iseseisva linna sümbol===
176. rida:
Murranguline etapp Tallinna linnavalitsuse ajaloos algas [[26. märts]]il [[1877]], kui [[Aleksander II]] [[ukaas]]iga kehtestati Balti linnades [[1870]]. aasta Venemaa üldine linnaseadus. Raad asendati valitava volikogu (duuma) ja linnaametiga (uprava). Linnavolikogu valis ka linnapea. Esimesed Tallinna linnavolikogu valimised toimusid [[24. november|24.]]–[[25. november|25. novembril]] 1877. Uue volikogu esimene istung peeti [[22. detsember|22. detsembril]] 1877; esimeseks linnapeaks valiti sel istungil [[Oscar Arthur von Riesemann]]. Raad jäi püsima vaid kohtuasutusena.
[[9. juuli]]l [[1889]] kehtestati Balti provintsides Venemaa [[1864]]. aasta kohtuseadus, millega Tallinna raad likvideeriti. Rae viimane pidulik istung peeti [[17. november|17. novembril]] 1889.<ref name="raekoda38" />
Raad on magistraadi lühem vorm. See tähendas keskajal vabade linnade eesotsas seisvat kogu<ref name="Rannu 33" />. Tallinna linnaomavalitsuse ehk rae tekkeaeg ei ole täpselt dateeritav. Selle võiks paigutada [[1230. aastad|1230. aastatesse]], mil juba olemasolevasse kindlustatud eestlaste asulasse ja selle ümbrusse hakkasid kogunema taani, saksa, skandinaavia ja slaavi päritolu käsitöölised-kaupmehed. Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (''consilium consulum civitatis'') Taani kuninga [[Erik IV]] [[15. mai]]l [[1248]] antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse [[Lübecki õigus|Lübecki õiguse]] kasutamise luba. Siitpeale jäi Tallinna raad ligi 6½ sajandiks linnaelu juhtivaks institutsiooniks.<ref name="Rannu 33" /><ref name="raekoda38" />
Linnade iseseisvumine oli ajalooline samm, mis vabastas linna kuninga ja feodaalide võimu alt. Viimastele tundus aga selliste linnade olemasolu “jumala ja inimeste seaduste rikkumisena”. See võit ei tulnud kergesti ja võitlust kroonis edu vaid seetõttu, et linnad pürgisid iseseisvusele kogu Euroopas.<ref name="Rannu 33" />
Oma tegevuses lähtus raad Lübecki õigusest ning andis igal aastal välja määrusi ja korraldusi (''bursprake, willküre''), mis linnaelanikele avalikult välja kuulutati. Tähtsate otsuste langetamisel pidi raad arvestama [[gild]]ide seisukohti, kusjuures mõjukaim oli [[Suurgild]]<ref name="raekoda38" />. Rae ja suurgildi tihedatele suhetele viitab asjaolu, et mõlemad kasutasid oma vapil sama kujutist: valget risti punasel taustal. Mõne aasta pärast, [[1255]]. aasta augustis kinnitati Tallinna õigused uuesti, kuu aja pärast koostati aga esimene [[Tallinna koodeks]], milles oli 99 artiklit. Koodeksist on säilinud 14 [[pärgament|pärgamendi]]lehte (15. leht on katkine, aga tekst on jäänud puhtale 16. lehele).
===Tallinna rae seadusandlus===
192. rida:
[[1525]]. aasta [[22. jaanuar]]i määrus oli ajendatud asjaolust, et Tallinna jutlustajavendade konvendi laialisaatmisel ei õnnestunud rael olulist osa konvendi varast üle võtta. Vennad olid väärtuslikuma vallasvara ja dokumendid ära peitnud, suures osas ilmselt Harju-Viru vasallide juurde, ent osalt ka Tallinna kodanike majadesse. [[12. jaanuar]]il 1525 pärast konvendi laialisaatmist võeti kloostri juhtkond (prior Augustinus Emsinckhoff, lektor ja subprior Thomas de Reken ning [[prokuraator]] David Sliper) vahi alla. Neid sunniti avaldama andmeid kloostri varanduse ja privileegide asukoha kohta. Kõigi kolme aruanded on säilinud, ent dateerimata. Otsustades nendes kirjades leiduvate vihjete järgi prokuraatori ja priori vahelistele läbirääkimistele vara väljaandmise üle, koostati aruanded tõenäoliselt pärast raemääruse väljastamist. Arvatavasti oli raele määruse väljaandmise ajaks teada, et Tallinna kodanike kodudes võib konvendi vara leiduda, selle täpsem asupaik polnud aga teada. Välistada ei saa sedagi, et mõne varjaja kohta oli rael lähemaid andmeid või vähemalt oletusi, ent soovimata jõuvõtteid kasutada, kutsuti esmalt üles konvendi vara vabatahtlikult välja andma. Määruse sõnastus on huvitav. Nimelt on märkimisväärne, et ei pöörduta mitte linna kodanike või elanike poole, vaid kõigi poole, kes on linnaga seotud. Nagu öeldud, ei paigutanud dominiiklased oma vara mitte ainult Tallinna elanike juurde ja selle kohta võis rael andmeid olla (väljaspool linna elavate inimeste karistamine oli raele juriidiline probleem). Pöördumist nii vaimulike kui ka ilmalike poole tuleb pidada tolleaegse [[kantseliit|kantseliidi]] formaalsuseks, sest ka vaimulike vastutuselevõtmine tollases siiski veel katoliiklikus linnas pidi rae jaoks olema väga küsitav. Osa väljendeid, mis puudutavad vendade vara laialijagamist, on kindla juriidilise sisuga ja viitavad sellele, et üleandmine toimus kõigi vallasvara deponeerimise reeglite järgi, pole välistatud, et koguni linna kohtuvõimu osalusel. Millised need reeglid olid, pole teada – ükski keskaegse Tallinna säilinud õigusakt niisugust menetlust ei kirjelda. Võimalik, et kasutati mõnda universaalsemat [[tsiviilõigus]]t.
Teated selle kohta, kas rae üleskutsel oli tulemusi või mitte, puuduvad. Võib aga oletada, et midagi olulist ei saavutatud – raedokumentide seas pole pikemaid inventare kloostri vara kohta. Konvendi arhiivi aegsed ümberkorraldused vajaksid eraldi uurimist. Mainitud määrus on vaid üks näide sellest, kui energiliselt sekkus ilmalik võim usupuhastuse ajal kirikuellu.<ref
Linna kasvades koodeksit täiendati ja kohandati kohalikele tingimustele sobivaks. Koodeksi viimases 16. sajandist pärinevas variandis oli juba 320 artiklit. Hoolimata süsteemitusest oli koodeks väga ulatuslik seaduste kogu, mis haaras linna elu kõiki külgi<ref name="Rannu 33" />. Kord aastas loeti rahvale kogu linnaõigus ette, et keegi ei saaks seaduserikkumist teadmatusega vabandada<ref name="Hahn 25" />.
===Tallinna rae vahtkond===
Tallinna rael oli oma [[vahtkond]]. Vahisõdurite ülesanne oli linnas korda hoida ja raekoja tornis vahti pidada. Nad pidid kohe teada andma, kui linnale olid lähenemas vaenuväed või kuskil oli [[tulekahju]] lahti läinud. Kui linna ohustas õnnetus, tõmbasid vahisõdurid kellarõdul asuvat häirekella. Häirekella valmistas Tallinna suurtükimeister [[Hinrik Hartmann]]. Kella alumisel serval on kiri: “Au olgu jumalale kõrges. Issanda aastal [[1586]]. Igaüks hoidku oma tuld ja lõket, et sest linnale mingit kahju ei tekiks.” Kuni 20. sajandi alguseni tõmmati kellatila nöörist igal täistunnil vastavalt tundide arvule. 21. sajandi algusest juhib kellatila lööke elektroonilise süsteemi abil raekoja esifassaadil asuv kell.<ref
==Vaata ka==
207. rida:
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="raekoda9">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=9 Tallinna Raekoda: ehituslugu], Tallinna raekoja ametlik koduleht, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="ReferenceA">Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 176</ref>
<ref name="raekoda">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=2 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juulil 2013</ref>
<ref name="Eesti Entsüklopeedia">[[Eesti Entsüklopeedia]], 9. k., lk 237</ref>
<ref name="raekoda5">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=5 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juulil 2013</ref>
<ref name="Masso 80">Masso T., 1983, lk 80</ref>
<ref name="Hahn 22">K.R. Hahn, 2001, lk 22</ref>
<ref name="Hahn 25">K.R. Hahn, 2001, lk 25</ref>
<ref name="Rannu 33">Rannu J., 1983, lk 33</ref>
<ref name="ReferenceB">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 56</ref>
<ref name="lk56-57">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 56–57</ref>
<ref name="ReferenceC">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 57</ref>
<ref name="Kangropool">[[Rasmus Kangropool]], 1982</ref>
<ref name="Rannu 34">Rannu J., 1983, lk 34</ref>
<ref name="Rannu 35">Rannu J., 1983, lk 35</ref>
<ref name="Reference378">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 378</ref>
<ref name="lemill.net">[http://lemill.net/content/webpages/tallinna-raekoda Tallinna raekoda], lemill.net, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-raekojas-kukkus-lagi-sisse.d?id=5552407 Tallinna raekojas kukkus lagi sisse], Delfi, 17. aprill 2003</ref>
<ref name="Postimees">Triin Parts. [http://www.postimees.ee/leht/96/07/26/kuum.htm Tallinna raekoda sai uue torni ja uue tuulelipu], Postimees, vaadatud 28. juuli 2013</ref>
<ref name="tallinn.ee">[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=3186 Raekoja korstnajalatükk lõhkus saali lae], tallinn.ee, 17. aprill 2003</ref>
<ref name="pööninguleiud">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Raekoda-eksponeerib-ponevaid-pooninguleide Tallinna raekoda eksponeerib põnevaid pööninguleide], tallinn.ee, 3. juuli 2013</ref>
<ref name="Raekoda võlub">[http://www.postimees.ee/20809/raekoda-volub-nii-keldri-kui-pooninguga Raekoda võlub nii keldri kui ka pööninguga], postimees.ee, 16. juuli 2008</ref>
<ref name="Tallinna raekoda">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=10 Tallinna raekoda], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="Hahn 26">K.R. Hahn, 2001, lk 26</ref>
<ref name="lk123">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 123</ref>
<ref name="Rannu 36">Rannu J., 1983, lk 36</ref>
<ref name="raekoda38">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=38 Tallinna raekoda], tallinn.ee, vaadatud 20. juuni 2013</ref>
<ref name="Z7CIK">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1199 1199 Tallinna Raekoda, 13. saj, 14. saj, 15.-20. saj], [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref>
<ref name="SJXBG">[http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/linnareisid/tallinn/keskaegne-vanalinn Keskaegne vanalinn], puhkaeestis.ee, vaadatud 8. juulil 2013</ref>
<ref name="ZHGLz">Eesti arhitektuuri ajalugu 1963, lk 174</ref>
<ref name="D1B0L">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=11 Europa Nostra medal Tallinna raekojale], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="v8ulm">[http://www.epl.ee/news/kultuur/tallinna-raekojale-antakse-ule-euroopa-kultuuriparandi-auhind.d?id=51056474 Tallinna raekojale antakse üle Euroopa kultuuripärandi auhind], Eesti Päevaleht, vaadatud 19. juulil 2013</ref>
<ref name="JJFNq">Eesti Nõukogude entsüklopeedia, lk 369, Tallinn 1974</ref>
<ref name="yKCTP">Valt L., Raudits L., Mihkelsoo A. Tallinn, lühientsüklopeedia. Raekoda. Tallinn, Valgus 1979, lk 272</ref>
<ref name="JuPEN">K.R. Hahn, 2001, lk 24</ref>
<ref name="rcC64">K.R. Hahn, 2001, lk 30</ref>
<ref name="QA3WW">1627, Daniel Pöppel</ref>
<ref name="hfErf">[http://www.ohtuleht.ee/7901], Õhtuleht, vaadatud 28. juuli 2013</ref>
<ref name="O8RdQ">Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 176–177</ref>
<ref name="p0cs6">Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 177–178</ref>
<ref name="nw739">[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=21 Tallinna raekoja ruumid], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="8QHzE">[http://www.epl.ee/news/tallinn/raekojas-leiti-kultuurikihi-alt-ligi-400-aastased-seinamaalingud.d?id=50980184 Raekojas leiti kultuurikihi alt ligi 400-aastased seinamaalingud], Eesti Päevaleht, vaadatud 9. juulil 2013</ref>
<ref name="D9voS">K.R. Hahn, 2001, lk 27</ref>
<ref name="jsyXq">Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 178</ref>
<ref name="ZV3y7">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 58</ref>
<ref name="jykWs">[http://www.epl.ee/news/tallinn/raekoja-ihuarst-teddy-bockler-esitles-raamatut-raekoja-leidudest.d?id=50999935 Raekoja ihuarst Teddy Böckler esitles raamatud raekoja leidudest], Eesti Päevaleht, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="9CHFS">[http://www.kul.ee/index.php?path=0x885x1194 Soolale ehitatud linn – näitus Tallinna Raekojas], www.kul.ee, vaadatud 8. juuli 2013</ref>
<ref name="ltCgS">[http://www.tallinnhistoricalhotels.com/index.php?id=11637], www.tallinnhistoricalhotels.com, vaadatud 8. juuli 2013</ref>
<ref name="Mn1JD">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tallinna_raekoda1 Tallinna raekoda], entsyklopeedia.ee, vaadatud 6. juulil 2013</ref>
<ref name="4eoCr">[http://blog.postimees.ee/150504/esileht/siseuudised/tallinn/134346.php Tallinna raesaalid said uue ja senisest ajaloohõngulisema näo], postimees.ee, vaadatud 28. juulil 2013</ref>
<ref name="oVbfe">[http://www.epl.ee/news/tallinn/niiskuses-murenev-raekoda-laheb-kaheks-kuuks-remonti.d?id=51154150 Niiskuses murenev raekoda läheb kaheks kuuks remonti], Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009</ref>
<ref name="Reopl">[http://ehitusinfo.ee/index.php?aid=7555 Tallinna raekoda läks kaheks kuuks remonti], ehitusinfo.ee, 3. jaanuar 2009</ref>
<ref name="9ZaJu">[http://et.advisor.travel/poi/6311 Tallinna raekoda], et.advisor.travel, vaadatud 8. juulil 2013</ref>
<ref name="RdGfb">[http://raitjamarin.wordpress.com/2012/06/25/raekoja-torn/], raitjamarin.wordpress.com, vaadatud 27. juulil 2013</ref>
<ref name="4fqYH">[http://www.tallinncity.ee/1260788/sada-viisteist-astet-viivad-kulalise-raekoja-torni Sada viisteist astet viivad külalise raekoja torni], www.tallinncity.ee, vaadatud 27. juulil 2013</ref>
<ref name="gaNIv">[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=123085637705370&id=386222197847 Tallinna raekoda facebookis], facebook.com, vaadatud 27. juulil 2013</ref>
<ref name="uk4Fu">[http://www.ohtuleht.ee/92852 Raekoja torn ootab külalisi], Õhtuleht, vaadatud 27. juuli 2013</ref>
<ref name="vq8Gq">[[Jüri Kuuskemaa]]. [http://www.pealinn.ee/index.php?pid=104&nid=7837 Ligi 500-aastane Vana Toomas – müüt või iidne näidiskodanik?], Pealinn, 6. september 2010</ref>
<ref name="ySokK">1667, Johann Aken</ref>
<ref name="Kx7qb">1667–96, Elert Thiele, Joachim Armbrust</ref>
<ref name="6eJxE">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 124</ref>
<ref name="lXYMU">Eesti kunsti ajalugu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut lk 120</ref>
<ref name="PnkIJ">[http://wwx.postimees.ee/200204/esileht/siseuudised/tallinn/127101.php Raesaali pidurüü], Postimees, Raesaali pidurüü, 20. veebruar 2004</ref>
<ref name="h3cQW">Raisma M., 2004, lk 19</ref>
<ref name="S8FYh">"Vana Tallinn XII (XVI)" Raimo Pullat, lk 99–100</ref>
<ref name="jO3st">[http://www.mg.edu.ee/comenius/?lang=ENG&show=24&page=tallinn Tallinna raekoda], mg.edu.ee, vaadatud 6. juuli 2013</ref>
}}
== Kirjandus ==
| |||