Kaltsedon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vahemeremaad > Vahemere maad
Resümee puudub
58. rida:
 
Ahhaati tunti juba 8000 aastat tagasi, sellele annavad kinnitust arheoloogilised leiud. Kuigi ahhaat oli juba [[sküüdid|sküütide]] seas levinud, siis nimetuse andis talle [[Theophrastos]] (376–287 eKr) [[Sitsiilia]]s asuva Achaetese (tänapäeval [[Dirillo]]) jõe järgi, mille ääres leidus ahhaati.<ref name="Creek Agate"/>
Antiikajal saavutas ahhaat suure populaarsuse. Sel ajal tunti juba ahhaadi kunstlikku värvimist ning sellest valmistati kaunistusi ja tehti gemme. Ahhaati on leitud paljudelt arheoloogiliseltarheoloogilistelt väljakaevamistelt, näiteks [[Knossose palee]] juurest [[Kreeta]]l, mis näitab, et ahhaati kasutati juba [[Minose kultuur]]is [[pronksiaeg|pronksiajal]].<ref name="Creek Agate"/> Ajalooliselt on mineraali tuntud leiukohad Aasias [[Dekkani platoo]]l asuvad [[basalt|basaldid]], kus leidub halli, hallikasvalget ja hallikassinist ahhaati. [[Pilt:Achat 1.jpg|pisi|Ahhaat]]
 
Ahhaat võib olla väga erineva värvusega: hall, hallikassinine, valkjas, sinakasvalge, sinine, heleroosa, kreemikasvalge, punakas, rohekassinine, punakassinine, punakaspruun, pruun, kollakaspruun, oranž kuni hallikasmust. Värvus sõltub teiste mineraalide suletistest, näiteks [[kloriit|kloriidi]], [[hematiit|hematiidi]], [[götiit|götiidi]], [[seladoniit|seladoniidi]] jne. See võib olla läbipaistmatu või kergelt läbikumav, esineb klaasiläige, matt või siidiläige. Murdepind on ebatasane – ka ahhaadil on kaltsedonile omane karpjas murre ja puudulik lõhenevus. <ref>Dud'a, Rudolf; Rejl, Luboš (1996). Väike vääriskivi Raamat.</ref>.