Redaktsioon: 23. september 2015, kell 18:56 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P Vahemeremaad > Vahemere maad Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. veebruar 2017, kell 10:41 redigeeri eemalda Cassini120 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 588 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
58. rida: Ahhaati tunti juba 8000 aastat tagasi, sellele annavad kinnitust arheoloogilised leiud. Kuigi ahhaat oli juba [[sküüdid\|sküütide]] seas levinud, siis nimetuse andis talle [[Theophrastos]] (376–287 eKr) [[Sitsiilia]]s asuva Achaetese (tänapäeval [[Dirillo]]) jõe järgi, mille ääres leidus ahhaati.<ref name="Creek Agate"/> Antiikajal saavutas ahhaat suure populaarsuse. Sel ajal tunti juba ahhaadi kunstlikku värvimist ning sellest valmistati kaunistusi ja tehti gemme. Ahhaati on leitud paljudelt ~~arheoloogiliselt~~arheoloogilistelt väljakaevamistelt, näiteks [[Knossose palee]] juurest [[Kreeta]]l, mis näitab, et ahhaati kasutati juba [[Minose kultuur]]is [[pronksiaeg\|pronksiajal]].<ref name="Creek Agate"/> Ajalooliselt on mineraali tuntud leiukohad Aasias [[Dekkani platoo]]l asuvad [[basalt\|basaldid]], kus leidub halli, hallikasvalget ja hallikassinist ahhaati. [[Pilt:Achat 1.jpg\|pisi\|Ahhaat]] Ahhaat võib olla väga erineva värvusega: hall, hallikassinine, valkjas, sinakasvalge, sinine, heleroosa, kreemikasvalge, punakas, rohekassinine, punakassinine, punakaspruun, pruun, kollakaspruun, oranž kuni hallikasmust. Värvus sõltub teiste mineraalide suletistest, näiteks [[kloriit\|kloriidi]], [[hematiit\|hematiidi]], [[götiit\|götiidi]], [[seladoniit\|seladoniidi]] jne. See võib olla läbipaistmatu või kergelt läbikumav, esineb klaasiläige, matt või siidiläige. Murdepind on ebatasane – ka ahhaadil on kaltsedonile omane karpjas murre ja puudulik lõhenevus. <ref>Dud'a, Rudolf; Rejl, Luboš (1996). Väike vääriskivi Raamat.</ref>.

Kaltsedon: erinevus redaktsioonide vahel