Vikipeedia

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
52. rida:
Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri vabahärra kindral [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ja uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, mis ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali.
 
=== Okupatsioonivõimude repressiivtegevus ===
Oma tegevuses Eestis toetusid okupatsioonivõimud Eestis senini suurt mõjuvõimu omanud baltisakslastele, kelle huvides toimusid ka arveteõiendamised 1917. aastal [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite [[natsionaliseerimine]] ja maatameestele jaotamine.
 
Selle tegevuse eest hukati:
* [[1. märts]]il 1918 [[Orina mõis]]as saksa sõjaväele vastupanu osutanud [[Eesti punakaart|punakaardi]] juht ja [[Järva-Jaani]] parteikomitee esimees J.Jakob Pallok ning 9 mõisatöölist;
*3. märtsil 1918 [[Paide]]s Järvamaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee esimees Jaan Järvekülg, komitee sekretär Johannes Raudsepp, [[Eesti punakaart|punakaartlased]] Johannes Allmann, Johannes Jätsa, Villem Koppelmann, Hans Nook, August Steinbok, Johannes Urb ja üks tundmatu;<ref>[[Tiiu Saarist]], [[Evald Tõnisson]]. "Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised". // Kaitstavad mälestised. Tallinn 1986. Lk 74–76</ref>
* 3. märtsil 1918 Paides Järva maakonna [[Täitevkomitee]] esimees J. Järvekülg, J.E. Raudsep ja tundmatu punakaartlane, kaks päeva hiljem 5 Orina lahingus vangi langenud punakaartlast;
*6. märtsil 1918 poodi Võrus Võruüles maakonna täitevkomitee esimees ja Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees [[ErnstFriedrich Leegen]]<ref>, [http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1091949[revolutsiooniline tribunal|revolutsioonilise tribunali]] esimees Oskar Leegen, Ernstja Võrukohaliku Sõjalis-Revolutsioonilisepunakaardi Komiteeüks esimeesjuhte Kristjan Kalmus.] Samal päeval lasti Arnold Seeder ja ning Oskar Turb maha;</ref>[[Vaino Kenk]], [[revolutsiooniline tribunal|revolutsiooniliseElmo tribunaliPloom]]. liige"Võru Orajoon". Leegen// Siin- ja TKsealpool liikmed Amaanteed. SeederTallinn ja K1972. Kalmus;Lk 11</ref>
* Jõhvis Iisaku valla täitevkomitee esimees P.Paul-Eduard Peep;
* samuti hukati inimesi Räpinas, Rakveres, Tapal.{{lisa viide}}
 
Mittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustasidmoodustati okupatsioonivõimud vangilaagridvangilaagreid – näiteks [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el, kus (novembris [[1918]] oli seal 300 kinnipeetavat,) ja [[Pääsküla küla|Pääskülas]]s.
 
[[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] ministrite nõukogu esimees [[Konstantin Päts]] arreteeriti [[11. juuni]]l, vangistati ka kohtuminister [[Otto Strandman]], põllutöö- ja toitlusminister [[Jaan Raamot]] ja Pääsetekomitee liige [[Konstantin Konik]].
 
===Balti Hertsogiriik===
Saksa vägede kaitse all asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad taastama euroopalikke hertsogiriike ja nende alusel looma ühendatud Balti hertsogiriiki.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_okupatsioon_Eestis_(1917–1918)"