Redaktsioon: 10. aprill 2015, kell 21:49 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. jaanuar 2017, kell 15:26 redigeeri eemalda Yx teine (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 803 muudatust P →‎Mongolite sõjakäik Euroopasse Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
13. rida: Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[Poola]], purustades [[Sileesia]] hertsogi ja [[Saksa ordu]] ühendväed. Teine osa ületas [[Karpaadid]] ja kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari]]sse, kus purustas [[1241]]. aasta aprillis [[Muhi lahing]]us [[Ungari kuningas\|Ungari kuninga]] [[Béla IV]] väed. [[1242]]. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed [[Austria]]sse ja [[Dalmaatsia]]sse. Mongolite väkke kuulusid ka värvatud liitlasväed Venest ning alistatud stepirahvad. 1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja tema väepealik [[~~Subutei~~Subutai]] saavutanud oma retke eesmärgi – polovetsid (kes olid liitunud mongolite verivaenlaste merkiididega) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloo areenilt. Batu-khaanini jõudis teade suurkhaan [[Ugedei]] surmast ning mongoli väed otsustasid tagasi kodumaale pöörduda. Batu-khaanile jäi asutatud Kuldhordi vaid 1000–4000 mongoli sõjameest. Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani [[Güyük-khaan]]iga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai [[Aleksander Nevski]], kes lootis mongolite abiga ellu viia oma poliitilisi ambitsioone. Pärast rüüsteretke aastatel [[1237]]–[[1238]] tungisid mongolid järgmisel korral Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel, tema poliitilisi vastaseid kõrvaldama. Nevski sõlmis Kuldhordiga lepingu, mille kohaselt maksis ta mongolitele nende abi eest. Hiljem muutus see maks juba Kuldhordi-poolseks nõudeks.

Batu-khaan: erinevus redaktsioonide vahel