Nüüdisaegsed telerid on lameda (õhukese) ekraaniga [[digitaalelektroonika]] seadmed. Teleri skeemis asendavad suured [[kiip|mikrolülitusedintegraallülitus]]ed terveid plokke ja keerukaid talitlusüksusi. Nii võib olla ühel [[kiip|kiibil]] kujutise ja heli vahesagedusvõimendi, mitmesüsteemne värvidekooder, sünkroniseerimislülitused ja helisageduse eelvõimendi. Kõigi lülituste koostööd juhib digitaalsignaalidega [[mikroprotsessor]]. <ref> [http://www.ti.com/solution/tv_lcd_digital Digiteleri plokkskeemi näide] </ref>
Lametelereid liigitatakse ekraani tehnoloogia järgi:
*LCD-telerid – [[LCD-ekraan]]iga; valguskristallelementidvedelkristallelementid ise valgust ei kiirga, seepärast vajavad nadneed kujutise nähtavaks tegemiseks tagantvalgustust; valgusallikateks olid esialgu [[luminofoorlamp|luminofoortorud]], tänapäeval enamasti voolusäästlikumad [[LED-lamp|leedlambid]] või otse ekraani taga paiknev LED valguspaneel;
*[[plasmateler]]id – [[plasmakuvar]]iga telereid on toodetud suureekraanilistena (diagonaaliga vähemalt 50 tolli) peamiselt kodukino pildiseadmeks;
*OLED-telerid – [[OLED|OLED-ekraan]] on väljaarendamise järgus; neil on LCD-ekraanide ees mitmeid eeliseid, kuid telerid on veel (2015. a) palju kallimad.
=== 100 Hz telerid ===
100 Hz tehnoloogiakaadrivahetustehnoloogia korral arvutab [[signaaliprotsessor]] 25-hertsise sagedusega järgnevatest kaadritest [[interpolatsioon|interpoleerimise]] teel välja vahepealsetepiltidepildi vahepealsed signaalid. Tulemusena muutub kujutiste kiire liikumine sujuvamaks; see võib olla eriti tuntav nt spordiülekannetel. Paljud teleritootjad pakuvad ka 200 Hz ja suurema pildisagedusega telereid. Olenevalt signaalitöötluse tasemest võib niisugune tehnoloogia kaasa tuua ka spetsiifilisi moonutusi, nagu pildi võbisemine ja kiresti liikuvate objektide ebaloomulik eraldumine taustast.
