Kibuts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P algus? |
||
1. rida:
'''Kibbutz''' on kooselu vorm mis ei ole kujunenud ajalooliselt, vaid loodud vastukaaluks [[eraomand]]il ja perekonnal baseeruvale, üha enam linnastuvale ühiskonnale.
Esimese kibbutzi loomisest on möödas üle 70 aasta. Praegu eksisteerib [[Iisrael]]is üle 250 Kibbutzi, mille elanikkond moodustab riigi rahvastikust pea 3%
▲Kooselu vormi, mis ei ole kujunenud ajalooliselt, vaid loodud reaktsioonina [[eraomand]]il ja perekonnal baseeruvale, üha enam linnastuvale ühiskonnale. Niisugune utopistlikele [[idee]]dele tuginev [[ühiskond]] on kibbutz [[Iisrael]]is, mis osaliselt meenutab meile tuttavat [[kolhoos]]ikorda. Kibbutzis on nii tootmisvahendid, tulu kui ka lapsed on [[kollektiiv]]ne omand ning kehtib võrdsuse põhimõte. Vähem-populaarsete tööde tegemine käib [[külakord]]a. Kibbutzi otsused langetatakse iganädalasel [[ühiskoosolek]]ul.
▲Esimese kibbutzi loomisest on möödas üle 70 aasta. Praegu eksisteerib [[Iisrael]]is üle 250 Kibbutzi, mille elanikkond moodustab riigi rahvastikust pea 3% . Vaatamata kibbutzide suletusele tulevad nad enda majandamisega enam-vähem toime. Teatud riiklik toetus siiski eksisteerib. Sündivus on kibbutzides üldiselt körgem kui [[Iisrael]]is keskmiselt.
On huvitav, et kibbutz on üks väheseid [[utopistlik]]est [[idee]]dest arenenud ühiskonna vorme, mis on suutnud oma eksisteerida küllaltki pika aja jooksul. Ning huvi sellise elukorralduse vastu ei ole ikkagi täielikult kadunud. Kibbutzide elatustase on vörreldav riigi keskmisega. Neil on täita ka strateegiline [[riigikaitse]]line roll. Paiknedes enamasti [[Iisrael]]i piiri aladel, on kibbutzid ajalooliselt olnud kaitsepuhvriks vöimalike rünnakute puhul. Seevastu nende majanduslik tähtsus riigi jaoks on suhteliselt limiteeritud.
| |||