Erinevus lehekülje "Konstellatsioonid" redaktsioonide vahel

P
Hellingeri enda töös oli oluline samm, kui ta hakkas lubama esindajatel vabalt liikuda vastavalt nende sisemuses tekkivatele impulssidele. Klassikalistes konstellatsioonides oli esindajaid ümberpaigutanud üksnes konstellöör ise. Uut liiki konstellatsioone kutsus Hellinger "hingeliikumisteks". Veel üks areng oli "vaimuliikumised", mille puhul Hellinger juba distantseerus psühhoteraapiast ning võttis järjest enam vaimse õpetaja rolli.
 
Paralleelselt Hellingeri tööga lõid 1990. aastate keskel oma konstellatsioonide koolkonna filosoofiaprofessor [[Matthias Varga von Kibéd]] ning psühholoogiadoktor [[Insa Sparrer]]. Niinimetatud "[[struktuurkonstellatsioonid]]el" on erakordselt rikkalikud intellektuaalsed juured. Üheks oluliseks verstapostiks oli Varga von Kibedi suhtlus [[lahenduskeskne lühiteraapia|lahenduskeskse lühiteraapia]] ühe rajaja [[Steve de Shazer]]iga. Neid ühendas huvi [[Ludwing Wittgenstein|Wittgensteini]] filosoofia vastu.
 
2000. aastate paljude arengute hulgas on äramärkimist vääriv [[Franz Ruppert]]i töö traumakonstellatsioonidega. [[2010]]. aastate keskpaigast peale on Ruppert end positsioneerinud suuremast konstellatsioonide liikumisest eraldi, kutsudes oma tööd "identiteedikeskseks psühhoteraapiaks" (''Identity Oriented Psychotherapy'').