Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
22. rida:
== Ajalugu ==
===Varasem ajalugu===
[[8. sajand]]il asusid piirkonda elama [[lääneslaavlased|lääneslaavlastest]] [[vendid]]. [[10. sajand]]i algul rajati [[katoliku kirik|katoliku]] [[Brandenburgi piiskopkond|Brandenburgi]] ja [[Havelbergi piiskopkond|Havelbergi piiskopkonnad]], mis olid [[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi peapiiskopkonna]] [[sufragaan]]id. [[Saksa kuningas]] (919–936 ja Saksimaa hertsog [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]] vallutas Brandenburgi alad aastail [[928]]–[[929]] ning sundis sealsed [[lääneslaavlased|lääneslaavlastest]] hõimud [[andam]]it maksma. Brandenburgi alad kuulusid [[Saksi Idamark]]i, mida valitses markkrahv [[Gero]]. Gero surma järel [[965]]. aastal jagunes mark mitmeks väiksemaks osaks, [[Saksi Idamark|Saksi Idamargi]] põhjapoolsetest aladest kujunes [[Saksi Idamark]] (Ostmark). [[983]]. aastal asusid omavahel liitunud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud mässama ja vabanesid sakslaste võimu alt. Saksa-Rooma riigi edasitung sealsete slaavi hõimude asualadele peatus kuni [[11. sajand]]i keskpaigani.
===Brandenburgi margi asutamine ja Askania dünastia===
[[Pilt:Markgrafen von Brandenburg-Scheibler22ps.jpg|thumb|Brandenburgi markkrahvkonna vapp [[15. sajand]]il ilmunud teoses "[[Scheiblersches Wappenbuch]]".]]▼
[[1127]]. aastal sai [[hevellid|hevellide]] valitsejaks [[vürst]] [[Pribislav]]. Temaga oli heades suhetes [[Askania dünastia]]st pärit mõjuvõimas [[Albrecht Karu]]. Albrechtile kuulusid ulatuslikud valdused Põhja-[[Saksimaa]]l ning ta soovis oma valdusi veelgi laiendada. [[1134]]. aastal nimetas keiser [[Lothar III]] [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] hertsogi Albrechti [[Nordmark]]i [[markkrahv]]iks. Kui Albrecht oli end Nordmarkis kindlalt kehtestanud, sõdis ta kolm aastat [[pagan]]atest [[Vendid|vendi]] slaavlaste vastu. Nende [[kristlus|kristlusse]] sundimine oli [[1147]] toimunud [[Vendi ristisõda|Vendi ristisõja]] eesmärk ja selles sõjas osales Albrechtki. Diplomaatilised meetmed olid edukamad ja viimase vendi ([[Hevellid|hevelli]]) soost Brandenburgi vürsti [[Pribislav]]iga tehtud kokkuleppega tagas Albrecht selle piirkonna endale, kui lastetu vürst [[1150]] suri, määranud Albrechti oma järeltulijaks. Võttes tiitli Brandenburgi markkrahv, survestas ta paganatest vende, laiendas oma marki, julgustas [[Drang nach Osten|sakslaste rännet]] ja rajas oma kaitse aluseid [[piiskopkond]]i. Albrecht võttis üle Pribislavi residentsi [[Brandenburgi linnus]]e ning asus ehitama [[Spandau linnus]]t. [[Pagan]]atest hevellid ei pooldanud Albrechtit oma valitsejana. [[Jaxa Köpenickist]], kes oli ilmselt Pribislavi sugulane, vallutas [[Poola kuningriik|poolakate]] abiga tagasi [[Havelland]]i ning ka selle keskuse [[Brandenburgi linnus]]e. Albrecht Karu vallutas [[1157]]. aastal Brandenburgi linnuse tagasi, Nordmarki ja teiste enesele alluvate valduste põhjal asutas ta [[1157]] Brandenburgi [[markkrahvkond|krahvkonna]] ning nimetas end Brandenburgi markkrahviks.
103. rida:
===Luksemburgid===
▲[[Pilt:Markgrafen von Brandenburg-Scheibler22ps.jpg|thumb|Brandenburgi markkrahvkonna vapp [[15. sajand]]il ilmunud teoses "[[Scheiblersches Wappenbuch]]".]]
[[14. sajand]]i teisel poole üritas Karl IV, [[Luksemburgide dünastia]]st Brandenburgi markkrahvkonda oma suguvõsa valdusse saada. [[Brandenburgi kuurvürst]]ikoht oleks Luksemburgidel, kellele kuulus juba [[Böömi kuningriik|Böömi kuurvürsti]] positsioon, aidanud kindlustada [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisriksvalimist. [[1373]]. aastal ostis Karl IV Otto V-lt 500 000 [[kulden|kuldna]] eest Brandenburgi margi. Markkrahviks määras ta oma alaealise poja [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]], kelle nimel ta ise valitsema asus. Karl tegi [[Tangermünde linnus]]est Brandenburgi kuurvürsti [[residents]]i.
| |||