Kersti Kaljulaid: erinevus redaktsioonide vahel

 

=== Töökäik ===

Et bioloogina töötamine poleks taganud perele piisavat sissetulekut, asus Kaljulaid tööle ärivaldkonnas. Ta on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.<ref name="ut20100510"/><ref name="epl20160927">Raul Ranne: [http://epl.delfi.ee/news/lp/taismahus-kersti-kaljulaid-vahel-pean-endalt-kusima-kas-ma-ikka-julgen?id=73481041 "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen."] Päevaleht, 27. september 2016</ref>

 

1999. aastal kutsus tollane peaminister [[Mart Laar]] ta oma meeskonda<ref name="ut20100510"/> ja aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna.<ref name="pm"></ref> Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, [[Eesti Pank|Eesti Panga]], [[Eesti rahandusministeerium|rahandusministeerium]]i ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]], [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]]). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.<ref name="CV Kontrollikoda"/>

 

[[Hans H. Luik|Hans H. Luige]] sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas [[NRG-tehing|Narva Elektrijaamade erastamise]] USA ettevõttele [[NRG Energy]].<ref>Kadri Paas: [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-paastis-narva-elektrijaamad-kahtlasest-erastamisest?id=75753853 "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest."] Ärileht.ee, 28. september 2016</ref>

 

Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]</ref>, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref>[http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.</ref>

 

[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] tegi [[Riigikogu vanematekogu]] 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist [[valimiskogu]]s Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.<ref name=":0">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7b052710-91ec-4627-9771-2b852bcabba2/fotod--vanematekogu-tegi-ettepaneku-esitada-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaid "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid"] ERR, 27. september 2016</ref> 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref> ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.<ref name="81 häälega">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1182decd-e6dd-4e08-b91e-c7acc87b2559/kersti-kaljulaid-sai-81-haalega-uueks-eesti-presidendiks "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks"] ERR, 3. oktoober 2016</ref> Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.<ref name="81 häälega" />