Ganda keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. (Artikkel vajab veel tugevat toimetamist.)
viitetõrgete eemaldamine
1. rida:
'''Luganda keel''' või '''Ganda (Oluganda)''' on üks [[Uganda]] suurimaid keeli, mida räägib üle 16 miljoni inimese. Seda kõneldakse peamiselt kagus, [[Buganda]] provintsis, [[Victoria järv]]e loodekaldal kuni [[Kyoga]] järveni ja [[Tansaania]] piiril. See keel kuulub [[Bantu keeled|Bantu]] harusse [[Nigeri-Kongo]] keelkonda. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language/ Luganda]<small>Vaadatud 25. novembril 2013</small></ref>
 
Luganda keelt räägib Buganda regioonis pea seitse miljonit inimest, see on Uganda üks räägitavamaid keeli, olles teisel kohal inglise keele järel ja [[suahiili]] keele ees. <ref>[http://www.ethnologue.com/language/lug/ ethnologue]<small>Vaadatud 25. novembril 2013</small></ref>
5. rida:
Luganda keel ilmus kirjateksti 19. sajandi teisel poolel. Esimene luganda grammatika avaldati 1882, seejärel hakati avaldama ka muid tekste, millest põhiosa olid kirjutanud misjonärid. Mitmeid erinevaid luganda õigekirja süsteeme hakati arendama pärast seda. <ref>[http://www.omniglot.com/writing/ganda.php/ omniglot]<small>Vaadatud 25. novembril 2013</small></ref>
 
===Arvsõnad 1–10 luganda keeles:===
 
üks – emu
29. rida:
Tüpoloogiliselt on luganda keel kõrgelt liitkeel koos alus-tegusõna-sihitis sõnajärjega.
 
===Fonoloogia===
 
Peamiseks tunnuseks luganda fonoloogias on selle kaksikkonsonandid ja eristatav täishäälikute pikkus. Keele kõnelejad üldiselt nimetavad konsonandi geminatsiooni ja vokaali pikenemist kahe ilmingu samaks efektiks, mida nad kutsuvad lihtsustavalt „kahekordistav“ ja „rõhutav“.
 
Luganda keel on ka tonaalne keel; silbi helikõrguse muutumine võib muuta ka sõna tähendust. Näiteks sõna "kabaka" tähendab kuningat siis, kui kõigil kolmel silbil on sama helikõrgus. Kui esimene silp oleks kõrgem, oleks selle sõna tähendus „väikene püüab“. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>
 
===Luganda täishäälikud:===
 
i e a o u
 
Kõigil viiel täishäälikul on kaks vormi; pikk ja lühike. Pärast kahte konsonanti on kõik häälikud pikad. Enne prenasaalset konsonanti on kõik häälikud pikad. Enne omadussõna on kõik häälikud lühikesed. Hääliku kvaliteet ei sõltu selle pikkusest. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>
 
===Tonaalsus===
 
Luganda on tonaalne keel, mis koosneb kolmest toonist: kõrge, madal ja langev. Langev võib esineda ainult sõna viimases silbis. Kõrged ja madalad võivad esineda igas kohas. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>
 
===Grammatilised kategooriad===
 
Luganda keeles on olemas nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, määrsõnad ja omastavad sõnad. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>
 
===Ortograafia===
 
Luganda õigekiri, mis on standardiseeritud alates 1947, kasutab ladina tähestikku, lisatud on üks uus täht ŋ ja graaf ny (mida käsitletakse ühe tähena). Sellel on väga kõrge häälikult-tähele muutus, üks täht tavaliselt esindab ühte häälikut ja vastupidi.
 
Erinevus liht ja tegusõnade vahel on alati selge, lihtsõnad on kirjutatud ainsuses ja tegusõnad mitmuses. Erinevus lühikeste ja pikkade täishäälikute vahel on arusaadav hääldusest, lühikesed täishäälikud on alati kirjutatud ainsuses ja pikad on kirjutatud siis mitmuses kui nende pikkust ei saa tuletada kontekstist.Rõhk ja toon ei ole häälduses esindatud. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>
 
===Tähestik===
 
Tavaline luganda tähestik koosneb kahekümne neljast tähest.
64. rida:
 
2 poolvokaali: w, y
<ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>
 
===Keelenäide koos tõlkega===
 
"Saagenda era ssaakuba ssimu." – “Ma ei läinud ega teinud seda telefonikõnet.” <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>
 
===Viited===
{{viited}}