Embrüogenees: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
viitetõrke eemaldamine |
||
45. rida:
Gastrulatsioon toimub pärast lõigustumist ning [[blastula]] ja [[ürgjutt|ürgjuti]] moodustumist. Gastrulatsioonile järgneb [[organogenees]], mille käigus arenevad lootelehtedest elundid ehk organid. <ref name="Evoarbio"> Brian K. Hall. ''Evolutionary Developmental Biology'', London ; New York : Chapman & Hall, 1998, lk 132–134</ref>
*[[Ektoderm]]ist arenevad [[närvisüsteem]], [[meeleelundid]] ning naha ja suu [[epiteelkude]], samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. <ref name="Bioloogia"
*[[Mesoderm]] moodustub ekto- ja endodermi vahele ja sellest arenevad [[lihased]], [[süda]], [[luustik]] ja vereloome elundid.
51. rida:
*[[Entoderm]] moodustab [[seedetrakt]]i ja [[hingamiselundkond|hingamiselundkonna]] epiteliaalse voodri. <ref name="lootelehed"> Arnold, S.J. & Robertson, E.J. "Making a commitment: cell lineage allocation and axis patterning in the early mouse embryo", 2009 </ref>
Kõikidel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad [[elund]]id ja [[elundkond|elundkonnad]]. Need muutused toimuvad järk-järgult [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] alusel. Kuna rakud vahetavad informatsiooni teiste ümbritsevate rakkudega, siis ühtede rakkude [[diferentseerumine]] viib ka vastavalt teiste rakkude diferentseerumiseni. Näiteks [[närvitoru]] moodustumine mõjutab mesodermi teket. Viimane omakorda soodustab närvitoru arenemist [[kesknärvisüsteem]]iks (pea-ja seljaajuks). Seega määrab ühtede kudede või elundite teke teiste kudede ja elundite tekke. <ref name="Bioloogia"
Gastrulatsiooni molekulaarne mehhanism ja ajastus on organismiti varieeruv, kuid triploblastiliste organismide hulgas esinevad mõned üleüldised sarnasused:
83. rida:
:#[[Pea mesoderm]], millest arenevad näo sidekoed ja muskulatuur.
Paraksiaalne mesoderm segmenteerub [[somiit]]ideks. Somiit jaguneb edasises arenemises kolmeks osaks: selgmiseks dermatoomiks ja kõhtmisteks sklerotoomiks ja müotoomiks. Dermatoomist areneb pärisnahk, sklerotoomist aksiaaltoes ja müotoomist seljalihased. Vahelmisest mesodermist arenevad neerude üksikud põlvkonnad. Inimesel 22.-st ja hiirel kaheksandast arengupäevast pärast viljastumist areneb esimeste somiitide kõrval vahelmisest mesodermist [[pronefrose juha]], millest imetajatel kujunevad umbsed pronefrose torukesed. Alamatel selgroogsetel avanevad pronefrose torukesed [[tsöloom]]i. Nende läheduses tsöloomi seinas areneb tihe veresoonevõrgustik kompaktseks päsmaks. Nendest veresoontest surutakse välja vereplasma ilma valkudeta ja pronefrose torukestes imendub enamik vereplasmat tagasi. Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid, üleliigsed soolad ja vesi väljutatakse pronefrose juha kaudu. Pronefrose juha jaguneb posterioorselt kaheks: mesonefrose ehk [[Wolffi juha]]ks ja paramesonefrose ehk [[Mülleri juha]]ks. Mesonefrose torukesed paiknevad üksikutes segmentides sümmeetriliselt ja on seotud individuaalsete veresoonte päsmakestega. Isastel loomadel säilib osa mesonefrose torukestest ja moodustavad munandi somaatilise karkassi, munandimanuse, Wolffi juhast kujuneb seemnejuha. Emastel mesonefrose torukesed ja Wolffi juha taandarenevad ning Mülleri juhast arenevad munajuhad ja [[emakas]]. Amniootide püsineer on [[metanefros]], mis areneb mesonefrosest kaudaalsemalt. Wolffi juhast sopistub kusejuha pung, mis hargneb tugevasti mesodermis (“ureeter-puu”) ja indutseerib seal neerutorukeste morfogeneesi. Neerutorukesed lõpevad umbsete kihnudena, mis ümbritsevad veresoonte päsmakesi ja koos moodustavad neerukehakesed. Kusejuha pungast areneb neeruvaagen. Kogu metanefrose arengus on tähtis koht neuraalharja rakkudel ja adhesioonimolekulidest sündekaanil. <ref name=''arbio8''>Jüri Kärner, ''Sissejuhatus arengubioloogiasse''. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 1997, lk 127–129</ref>
== Viited ==
| |||