Faas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See Artikkel|võnkumise faasist}}
'''Faas''' ehk '''võnkefaas''' on [[füüsika]]s [[harmooniline võnkumine|harmoonilist võnkumist]] kirjeldava [[funktsioon (matemaatika)|funktsiooni]] [[Argument (matemaatika)|argument]] (sõltumatu [[muutuja]]), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist. Näiteks harmooniliselt muutuva suuruse
{{toimeta}}
:<math>s(t) = A\cdot, \sin\,(\omega t+\psi) = A\cdot \sin( 2 \pi f t),\,</math>
'''Faas''' ehk '''võnkefaas''' on [[füüsika]]s [[tsükkel|tsüklilise]] [[võnkumine|võnkumise]] [[seisund]].
faas (funktsiooni argument) on <math> \omega t+\psi,</math>
 
kusjuures
Faasiks nimetatakse ka [[võnkeperiood]]i iseloomustavat [[suurus]]t, mida mõõdetakse [[Kaarekraad|kraadides]] (1° = (&#960;/180) rad) või [[radiaan]]ides. Ühe [[võnge|võnke]] täisperiood on 360° ehk 2π radiaani.
:<math> \omega=2\pi f</math> on [[nurksagedus]];
:<math>\psi</math> algfaas, mis iseloomustab võnkuvat suurust aja mõõtmise alghetkel (''t'' = 0);
: <math>f</math> on [[sagedus]];
: <math>A</math> on võnkumise [[amplituud]].
[[Pilt:Phase shift.svg|pisi| Kaks perioodilist võnkumist on omavahel faasis nihutatud nurga ''θ'' võrra]]
Faasi väljendatakse tavaliselt nurgaühikutes, kusjuures funktsiooni [[periood]]ile vastab vahemik 2π [[radiaan]]i ehk 360°.
 
Kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahet nimetatakse faasinihkeks. [[Vahelduvvool]]uahelate talitlusnäitajana kasutatakse sageli pinge ja voolu vahelist faasinihet, mida iseloomustatakse tema [[trigonomeetriline funktsioon|trigonomeetrilise funktsiooniga]] cos φ (vt [[võimsustegur]]).
Kaks [[võnkumine|võnkumist]] on vastandfaasis, kui nende [[faasinihe]] on pool [[võnkeperiood]]i ehk 180° ehk π radiaani.
 
Kui kahe sama sagedusega võnkumise omavaheline faasinihe on pool [[võnkeperiood]]i (π radiaani ehk 180°), siis öeldakse, et võnkumised on vastandfaasis.
[[Pendel|Pendli]] kiikumises näitab faas, kas pendel on parasjagu maksimaalses [[hälve|hälbes]], tasakaaluasendis või kusagil seal vahepeal, samuti iseloomustab faas, kuspool tasakaaluasendist pendel hetkel viibib.
 
[[lainevõrrand|Võnkumisvõrrandis]] on faas võnkumist iseloomustavas funktsioonis [[Argument_(täpsustus)|argument]], mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest või nullpunktist. Tavaliselt mõõdetakse faasi nurkmõõdus.
 
:<math>s(t) = A\cdot \sin(\omega t) = A\cdot \sin( 2 \pi f t),\,</math>
 
kus ''s(t)'' on hälve tasakaaluasendist, ''&omega;'' on [[nurkkiirus]], ''t'' on [[aeg]] ning ''f'' on [[sagedus]]. [[Siinus]]e all paiknevat [[avaldis]]t (''&omega; t'' või ''2 &pi; f t'') nimetatakse faasiks ehk selle funktsiooni argumendiks.
 
==Vaata ka==